Saaremaa Laevakompanii on Virtsu sadama remondi venimise ning ehitaja Merko Ehituse suhtumise tõttu valmis Saaremaale sõitma Virtsu asemel Rohuküla kaudu, teatas uudisteagentuur BNS.
“Merko Ehitus on tähtaegadega graafikust maas algusest peale, kuid seda võib ikka juhtuda,” rääkis SLK tegevdirektor Tõnis Rihvk kolmapäeval BNS-ile. “Mind teeb hoopis murelikuks nende suhtumine asjasse.”

Rihvki hinnangul ei anna ehitaja endale aru, et kui nad ehitavad Tallinna sadamat 700 miljoni eest, siis Virtsu sadama 30 miljonit on küll summas kümneid kordi väiksem, kuid sadama tähtsus saarte liikluse jaoks on väga oluline.

“Kuigi oleme antud kontekstis mitte keegi, kuna ehitaja on Merko ja tellija Saarte Liinid, kellega meie oleme lepingulises vahekorras ja kes ei suuda meile tagada normaalset laevaliiklust, ajame ju siiski sadamaga üht asja,” rääkis Rihvk. “Kindlasti on paika pandud trahvid ja võib-olla neid ka makstakse, kuid see ei aita ju laevu sadamasse ja merele viia.”

Rihvki sõnul näeb SLK antud situatsioonis kolme võimalikku arengustsenaariumi. “Esimene variant on, et Saarte Liinid tagab koos Merko Ehitusega paalide kai neljanda paali töösserakendamise ja tagatakse teise ning kolmanda kai kõrvaldamine nii, et sadamas on tagatud ohutus ja neljandat kaid ei ole viidud ekspluatatsioonist välja rohkem kui esmaspäevast kuni kolmapäevani, sest neljapäevast pühapäevani on reisijate liiklus oluliselt suurem,” seletas ta.

Teise võimalusena näeb Rihvk parvlaevade mereohutuse tagamiseks Virtsu sadama rekonstrueerimistööde peatamist, kuni leitakse ohutud tehnoloogilised lahendused jätkamiseks ning kolmandana reisijate ülevedu Kuivastu-Rohuküla liinil.

“Laevaliiklus Saaremaale Rohuküla kaudu pole mingi meie kiusuajamine, vaid see on laevakompanii kriisiplaan ja me oleme selleks valmis,” kõneles Rihvk. “Reaalseks muutub see siis, kui Merko Ehitus läheb edasi oma skeemiga, eirates meie poolt esitatud mõistusepäraseid ettepanekuid.”

Saarte Liinidele saatsid ühisavalduse ka SLK kaptenid. “Tahaksime juhtida tähelepanu probleemidele, mis on viimasel ajal kaasnenud Virtsu sadama rekonstrueerimistöödega, kus ohutusnõuete eiramine kujutab endast ohtu nii reisijatele kui sadamat läbivale laevaliiklusele üldiselt,” seisab avalduses.

Sadama ehitustööde käigus on teatavasti kavas ka süvendustööde läbiviimine sadama lähistel, millega kaasnevate potentsiaalsetele ohtudele laevaliikluses pole aga kaptenite hinnangul tähelepanu pööratud. “On loomulik, et merepõhja süvendades põhjustatakse saaste hõljumist süvendatavas piirkonnas, sama loomulik peaks olema kontroll ja järelevalve, seda enam, et piirkonda läbivad päevas mitmed ja mitmed reisijaid vedavad parvlaevad,” selgitatakse avalduses.

Järelevalve puudumise ning pinnale tõusnud saaste likvideerimiseta jätmise tõttu seiskus augusti keskel mitmeks tunniks parvlaeva Regula töö, kuna süvendustöödel põhjast tõusnud autokumm sattus sadamasse jõudnud laeva põtkurisse.

“Otseste reisijate ja laevade ohutuse eest vastutajatena ei saa me lubada sellistes oludes laevaliikluse jätkumist,” teatasid SLK kaptenid Saarte Liinidele. “Sel juhul on ainsaks laevaliikluse jätkumise võimalus suunata liiklus Virtsu sadamast ümber Rohuküla sadamasse, Lääne-Eesti ja mandri vahelisele pretsedenditule marsruudile Rohuküla-Kuivastu.”

Merko Ehituse graafikust mahajäämisega pole rahul ka tööde tellija ehk Saarte Liinid. Virtsu sadama direktori Mati Põllu hinnangul on ehitaja suurimaks probleemiks uuendustööde komplitseeritusega mittearvestamine.

“Peab töötama funktsioneeriva sadama tingimustes, mis häirib nii kaubalaevade, praamiliikluse kui ka meie endi ehitustegevust,” selgitas ta. Merko Ehituse insenerehituse direktori Arvo Kelleri sõnul sõltub tähtaegne valmimine sellest, kuidas on võimalik ühildada ehitamist ja samal ajal toimuvat intensiivset praamiliiklust ning millised ilmastikutingimused Virtsus on.

Virtsu sadama kaide valmimise tähtaeg on vastavalt sõlmitud lepingule 31. oktoober, rekonstrueerimistööde hind on 29 miljonit krooni. Lepingu järgi peab Merko Ehitus maksma hilinemise korral viivist 0,5 protsenti lepingu maksumusest.

Tagasi artiklite lehele