6. (19. okt.) 1917 Tallinna Teataja
Suur Saksa laevastik 4. okt. hommikul Riia lahes Muhu väina ees Vene laevastiku osaga võitlusesse astunud. Lahingulaev “Slava” põhja lastud, teisi laevu vigastatud. Vene laevastik Muhu väina taganenud. Vaenlase laevastiku suurtükitule läbi Muhu ja Virtsu patareid hävitatud. Teine vaenlase laevastiku osa katsun põhjapoolt Muhu väina tungida. Hiiumaa randa uuesti pommitatud. Vaenlase miinipüüdjad tegutsevad Hiiu rannas. Vene väeosad, kes Saaremaal olid, vangi langenud. Tervelt kaks kolmandikku kõigest Saksa laevastikust meie ranna lähedale koondatud.
Merelahing Riia lahes
Peterburis, 5. oktoobril. Möödaläinud ööpäeva jooksul lõppes vaenlase kuivamaaoperatsioon Saaremaal saare täielise allaheitmisega, kusjuures meie poolt kõik ehitused, millel sõjalik tähtsu, ära hävtati.
Seda edu enese kasuks tarvitades, mis meilt otsekohe Irbeni väina järlevalvamise võimaluse võttis, tungis vaenlane öösel Riia lahte.
Koidu ajal vastu 4. oktoobrit nähti tema laevastiku eelosasid meie vahilaevade poolt. Esialgul taganesid vahilaevad vaenlase ristlejate ja miinipaatide pealetungimise all Muhu väina poole, kuid meie liinilaevad “Grashdanin” ja “Slava” ning ristleja “Bajan” ühes miinipaatidega läksid vaenlasele Riia lahte vastu ning ajasid oma tulega vaenlase eellaevastiku minema.
Selle järel leiti vaenlase peajõud, millega võitlusesse asuti. Vaenlase peajõudude hulgas olid kaks laeva dreadnoughti “Grossenkurfürsti” tüüpuslised. Lahingu ajal, kus vastase käes jõupoolest tuntav ülekaal oli, ulatusid vaenlaste dreadnoughtid meie vanade liinilaevade suurtükkidest kaugemale laskma. Selle peale vaatamata, et vaenlane jõu poolest tuntavalt üle käis, jatkasid meie laevad siiski lahesse sissepeasemise takistamist ning ainult rasked rikked, mis dereadnoughtide tuli sünnitanud, sundisid meie laevu Muhu väina sisemistesse vetesse taganema.
Raskete veealuste vigastuste tagajärjel läks liinilaev “Slava” põhja, kusjuures aga komando peaaegu täielikult ära peasteti meie miinipaatide poolt.
Selle lahingu ajal andsid meie kaldapatareid, mis Muhu väina sissekäigu juures, vaenlase miinipaatide pihta, kes meie laevadele läheneda tahtsid, tuld ja sundisid neid taganema. Lahingu lõppemise järele pöörasud dreadnoughtid oma tule nende patareide peale ja pühkisid nad lühikese aja jooksul ära.
Merekindralstaab teatab merelahingust Riia lahes järgmist: 3./5. oktoobri vahel ööl tungis vaenlase laevastiku-osa (eskadra), milles 20 laeva oli, Riia lahte ja umbes kella 9 ajal nähti Virtsu (Werderi) vaatluspunktist vaenlast, kes Muhu väina lõunapoolse sissekäigu poole tüüris. Vaenlase laevastiku-osas oli kaks liini-(lahingu-)laeva “Königi” tüüpusest. Meie laevade salk läks admiral Bahirevi juhatusel, lipp Bajani mastis, liinilaevade “Grashdanin” ja “Slava” seltsis Kuivastest (Muhu idapoolne osa) välja, kus merel ankrus oli seisnud, vaenlasele vastu; eel käisid miinipaadid, kes aga vaenlase jõudude ees taganesid.
Umbes kella poole kümne ajal avas vaenlane vahilaevade peale tuleandmise. Meie laevade salk seadis enese väinast välja jõudes Virtsu (Muhu kõrval) ja tuletornide vahel võitluskorda. “Bajanile” tungis seal vaenlase veealune paat kallale, aga tagajärjeta. Umbes poole üheteistkümne ajal algas meie laevade salk vaenlase laevastiku-osaga võitlust. Tuleandmist toimetasid vaenlase dreadnoughtid (liinilaevad) äärmiselt kauge maa pealt, kuhu meie väe ja vanatüpusliste laevade tuli ei ulata. Umbes kella 12 ajal oli vaenlase jõud palju suurem ja ilmusid uued laevad, mispärast admiral Bahirev meie laevastikusalgale käsu andis Muhu väina tagasi pöörata.
Meie laevad pöörasid põhja poole ja hakkasid võideldes taganema. Kõige tagumine laev “Slava” sai suuri vigastusi ja veealuseid aukusid, nina vajus tal alla, ja Muhu kanali sügavas suus vajus laev põhja. Teised laevad tulid kanalist läbi Muhu väina.
Umbes keskpäeva ajal juhtis osa vaenlase laevadest, meie laevu taga ajades, tule Virtsu ja Muhu patareide peale ja pani need vaikima ja purustas pärast seda nad ära. Ka laevadel on vigastusi. Pärast patareide purustamist tungis vaenlane Kuivastu reidile. Teateid tema edaspidise tegevuse kohta ei ole veel saadud.
Samal ajal kaitses ristleja “Admiral Makarov”, suurtüki- ja miinipaadid Muhu väinas olles kanali ja Kassari lahte (Hiiu-, Saare- ja Muhumaa vahel) mitu korda vaenlase miinipaatidega ja väikeste laevadega tuld vahetades, kes 3. ja 4. oktoobri ööl Saaremaa ranna lähedusse jäid ja mitu korda katsusid Kassari lahe idapoolsesse osasse tungida. Osa vaenlase laevastikust, kes selles ümbruskonnas oli, nimelt kaks suurtükipaati ja mitu miinipaati, tungis Muhu väina põhjapoolsesse osasse ja pommitas tammi Saare- ja Muhumaa vahel.
Nende kallaletungimiste ajal võttis vaenlane väga suurel määral ka õhust kallaletungimisi ette ja pildus Kuivastes meie laevade peale väga palju pomme, aga tagajärjeta. Hommikul oli mitu õhuvõitlust, misjuures lendur Safonov ühe vaenlase aparadi (juba Safonovi poolt kolmas) maha laskis. 3. okt. õhtul lendas Muhu ümbruskonnas mitu zeppeliini.
Päeval pomitas üks vaenlase laev ja ristleja uuesti lõunapoolist ja lõunaläänepoolset Hiiumaa randa, kuna suurel hulgal sinnakoondatud traulerid Hiiu ranna ümbruskonnas töötavad. Muhu väina põhjapoolse väljakäigu juures märgati kahte-kolme veealust paati.
Tagalahe piirkonnas on liiniristleja “Moltke”, kaks “Kaiseri”-tüüpuslist liinilaeva ja vähemalt 60 lahingu-miinipaati, traulerid ja kolm veealust paati. Peale nende on Soela väina piirkonnas ja Kassari lahe läänepoolses osas umbes 20 miinipaati ja kuni 20 traulerit, aurupaatisid, lootsikuid ja praamisid nähtud. Riia lahes kaks või rohkem liinilaeva “Königi” tüüpusest, kuus kerget ristlejat, hulk miinipaatisid ja väikseid laevu ning kaks veealust paati. Soome lahe suus Dagerortist põhja-õhtu pool kolm “Kaiseri” tüüpuslist liinilaeva. Nii siis võtavad operatsionist osa 3-4 suure mere laevastiku eskaadrit ja arvatavasti ka viies eskadre, liiniristlejate rühmad ja 10-12 kerget ristlejat – järelikult on kaks kolmandiku vaenlase laevastikust operatsionist osa võtmas.
3. oktoobril enne pimeda tulekut katsus vaenlane Saaremaalt väina sillale tungida, pandi aga meie tulega seisma ja taganes Orissaare seisukohale (alev Saaremaa ida rannal).
4. okt. võeti Muhu saar halastamata tule alla nii hästi Muhu väina tunginud laevad kui vaenlase lennumasinate poolt. 4. oktoobril tulid Saaremaalt mõned üksikud isikud, kes jutustasid, et meie väeosad Saaremaal on vangi võetud.
Laevastiku juhataja tunnistab, et raskest seisukorrast merel hoolimata meie laevad täies korras on ja suurt vaprust üles näitavad, nagu sellest enne juba on teatatud. Märguandmise vanem ja ühendusteenistuse postiülem Dergunov, kes kõrget vaprust ja suurt algatusvõimet üles näidanud, on laevastiku juhataja ettepanekul alamleitnandiks ülendatud.
6. oktoobril 1917. Ülevaadet kirjutaksime selleks, et lugejatel praegusest seisukorrast ja selle arenemisest lähemal ajal pilt oleks. Kui aga staab oma teated kolm päeva pärast sündmusi annab ja needki teated väga puudulikud on, kui selle aja jooksul juba seisukord maal ja merel suuresti on muutunud, aga sellest muutunud seisukorrast tsensor sõnagi ei lase lausuda, kui isegi need teated maha kustutatakse, mis juba teistes Tallinna lehtedes ammu ilmunud,- siis peavad juba lugejad linnas liikuvate kuulujuttudega leppima ja mitte ajakirjanduselt seda nõudma, mida ta anda ei või – õigeid ja kindlaid teateid ning pilti praegusest seisukorrast. Eila oli 5. okt. Juba 3. oktoobri ööl oli Saksa laevastik Riia lahte tunginud ja Sääre patareid langenud, sellest olid meile kõige kindlamad teated, sellest oli Tallinna kindluse staabiülem Kostandi t. ja s. s. nõukogus rääkinud ja sellest “Nõukogu Teataja” kirjutanud. Aga meie lehes ei lubanud tsensor seda lehte tsiteerida. Imelik “erapooletus”!
Lahingu-kirjelduseks, mis 4. oktoobril mererannas oli, on merekindralstaab õige pika teadaande avaldanud. Sellele ei ole palju seletust tarvis juurde lisada, tumedaks jääb aga see, kas Vene laevastik, kes Muhu väina taganes, sealt välja põhjapoole sai sõita või mitte.
Saaremaa ja Muhumaa on siis nüüd ka ametlikkude teadete järele juba täiesti vaenlase käes. Järelikult ei või Vene laevastik enam Muhu väinas ja selle läheduses viibida. Kahtlemata katsub nüüd vaenlane kindla jalaga suuremaale astuda, kuna tema laevastik, mis tervelt 2/3 Saksa sõjalaevastikust, vist nüüd midagi suuremat kavatseb.
Tagasi artiklite lehele