Mardo Leiumaa juhitud firma K.Met valmistab Läänemaal Rootsist toodud traadist Põhjamaades ja Hollandis populaarseid veiniriiuleid.
Foto Merike Ojasson/Äripäev

Euroopas ja Balti riikides igaühe käeulatuses olevaid nätsualusriiuleid ja lambikarkasse valmistav AS K.Met on end nii osavalt ära peitnud, et vaid teadja leiab miljonitega arveldava firma Läänemaa kadakate vahelt üles.

Sügisel kümnendat sünnipäeva tähistava ASi K.Met põhitegevusala on traadist ja torudest toodete valmistamine, enamik töid tehakse allhanke korras. Traat tuuakse Läänemaa kõige lõunapoolsemasse valda Rootsist, sest varem Tallinnast ja Ristilt ostetud traadi kvaliteet jättis järjest enam soovida.

Kui Põhjamaade ja Hollandi kaupmehed tellivad Läänemaalt enamasti veiniriiuleid ja lambivarje, siis Eestisse, Lätti ja Leetu läheb rohkem nätsualuseid ja mitut sorti poesisustust. Kokku võib see Hanila valla ettevõte teha valmis ligi 100 tootenimetust.

Mitmesuguste riiulite, kärude, korvide, aluste ja lampide populaarsust tõestavad käibe- ja kasuminumbrid. Selle aasta käibeks loodab K.Meti juhatuse esimees Mardo Leiumaa saada 20 miljonit krooni, millelt oodatakse kasumit 2 miljonit krooni.

“Kogu ettevõtmise algus oligi nii, et meie valla Kõmsi külas tehti ostukorve, mida müüdi väikeses poes. Kui ETK ei olnud korvitootmisest enam huvitatud, ostsime kaupluse ära ja hakkasime tasapisi tööstust laiendama,” selgitas Leiumaa.

Ligi 3500 ruutmeetri suurusel tootmispinnal saab tööd kuni 60 inimest. Tegevjuhi sõnul oleneb töökohtade arv sellest, mida ja kui palju parajasti tehakse. Nii näiteks on ühte veiniriiulite koormasse vaja 3000 riiulit, nende valmistamiseks kulub 2-3 nädalat. Samal ajal valmistatakse ka muid tooteid, tegemisel võivad olla ka lambikarkassid, metallvalgustid või hoopis lemmikloomatarbed – hamstritele mõeldud jooksurattad ja mitmesugused puurid. Kõige eksootilisem tellimus oli plakatihoidjate partii Usbekile.

Traadi- ja torutoodete pikemaajalised koostöölepingud on firmal sõlmitud Hollandi ja Rootsiga. “Aga tööjõudu peame ikka ise siin välja koolitama, inimesi väga valida ei ole,” rääkis Leiumaa, kes maksab töölistele Eesti keskmist palka. Viiendik töölistest on õrnema soo esindajad, seegi on metallitöödega tegelevate ettevõtete seas haruldane.

Hanila vallavanem Arno Peksar ei ole valla suurima tööandja kiitmisel kitsi. “Nad on väga palju investeerinud. Vaadake ise, mis see kõik siin maksab,” tegi vallavanem käega hiigelsuure kaare, kui tootmispindadel ringi jalutasime.

Valla sümboolikat vaadates võiks arvata, et valla suurim tööandja ning ühtlasi vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Mardo Leiumaa hoolib sellest vägagi. Valla vapil olev rõngasrist ja lainelõikeline varras sümboliseerivad töökuse tulemusel tekkivat viljakust ja jõukust, kaasaegsema legendi järgi võib varras näidata ka edukat traaditööstust.