Virtsu põhikooli matemaatikaõpetaja Siivi Jõgi õpilased on olnud maakonna matemaatika­olümpiaadidel alati edukad, kuigi kool on tilluke, õpilaste arv kõigub 65 kandis.

2005. a tuli Virtsu üks teine koht, 2006. a 7. klassi õpilaste kolmikvõit, 2007. a 1. ja 2. ning 2008. a 2. koht. Ja need polnud mingid kingitud kohad, sest matemaatikaolümpiaadidest võetakse osa üsna arvukalt. Kas on Virtsu kandi lapsed matemaatikas keskmisest võimekamad või teeb Siivi oma tööd väga hästi?

Siivi Jõgi valiti kooli aasta õpetajaks kohe karjääri algul – 1997. aastal. Ta on Läänemaa tuntud ja tunnustatud matemaatikaõpetajate noorema põlvkonna esindaja, ent temagi töötab koolis juba viieteistkümnendat aastat. Virtsu põhikool on seni tema esimene ja viimane töökoht.

Siivi on pärit Muhust, täpsemini Liivalt. Keskkooli lõpetas Orissaares. “Õpetajaks, just matemaatikaõpetajaks olen tahtnud saada keskkoolist peale,” ütleb ta. Meie avalikus arvamuses kipub valitsema usk, et gümnaasium on igal juhul parem kool kui põhikool. Nii et kui gümnaasium kodule vähegi vastuvõetavas kauguses asub, pannakse laps sinna. Nii juhtub mõnikord ka Virtsu kandi lastega, kes viiakse esimesest klassist peale Lihula gümnaasiumi. Kui nad seal hätta jäävad, saadab gümnaasium nad ära, aga Virtsu peab vastu võtma, sest nad on selle teeninduspiirkonna lapsed.

„Nii oleme mitu tükki üles turgutanud,” ütleb Siivi. “Pärast üheksandat klassi on nad kõik edasi õppima läinud ja saavad hakkama. Väikeses koolis hoitakse kõigil sabast kinni. Õpilasega tegeldakse kohe, kui ta hakkab maha jääma. Suures klassis ja kui õpetajal on suuri klasse palju, ei torgi keegi tagant iga viimast kui õpilast.”

Aega õpetada on järjest vähem

Siivi meenutab, et talle jättis sügava mulje esimene pedagoogikaülikooli­aegne praktika ühe tunnustatud õpetaja tunnis, kes ei häbenenud õpilasele praktikantide juuresolekul öelda, et too on nii loll, et talle ei hakka ta seletamagi! Siivi mäletab, et lubas endale mitte kunagi samamoodi käituda. Praktika läks igatahes asja ette, sest õppida on nii heast kui ka halvast.

Siivi järeleaitamistunnid on esmaspäeval ja reedel, vahel ka neljapäeval. “Võiks ja peaks rohkemgi, aga koolipäevad on nii pikad, et enne bussi tulekut ei jõua enam mingit harjutustundi teha.” Siivit häirib pisut, et õppekava on nii tihe. “Järjest ja järjest tuuakse õppekava osi allapoole. Mis enne oli kaheksandas, on nüüd seitsmendas, mis enne seitsmendas, nüüd kuuendas klassis. Uue õpiku järgi on jälle üks varem üheksanda klassi teema kaheksandasse toodud. Aega seletamiseks ja harjutamiseks jääb järjest vähemaks.”
Lisaks matemaatikale õpetab Siivi ka keemiat. “Keemia meeldib mulle ja ühel hetkel polnud koolis kedagi, kes keemiatunnid oleks enda peale võtnud,” ütleb ta. “Keemias on kõik sama loogiline kui matemaatikaski. Kuigi nüüd annaksin keemiatunnid hea meelega kellelegi üle.”

Valla koormatuim õpetaja

Siivi Jõgi on Hanila valla kõige koormatum õpetaja, teab vallavanem Arno Peksargi.

Siivi tunnis töötavad õpilased süvenenult, neid ei pane ringi vaatama isegi võõras inimene tunnis. “Klassis korra hoidmisega pole mul kunagi probleemi olnud,” ütleb ta. See oli teine asi, mida ta endale juba ülikooli ajal lubas: juhtugu mis tahes, klassist välja ei jookse!

Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks on lisatöö, mida ei võta enda peale kaugeltki kõik õpetajad. “Väikeses koolis on kõik peo peal. Mõni õpilane on hästi usin, tahab ise olümpiaadile minna, mõni on lahtise peaga, aga laisavõitu, sellel tuleb natist kinni võtta,” selgitab Siivi. Aga lapsed tulevad temaga hea meelega kaasa, sest teavad, et Virtsu omadel läheb olümpiaadidel enamasti hästi, ja siis on see tunnustus nii õpilastele, õpetajale kui ka kogu koolile.

Siivile on tööd pakkunud suuremadki koolid. Mis teda Virtsus hoiab? “Kollektiiv on hästi tore. Mu läheb laps sügisel kooli – tahan, et ta saaks õppida heas turvalises keskkonnas. Siit saan vanematega hästi kontakti hoida … Linna ei lähe ma mingil juhul,” ütleb ta pärast väikest pausi.