1777. aastal sai Alt-Werderi ehk Virtsu mõisa omanikuks Karl Thure von Helwig. Karl oli maanõunik ja sõjaväelane kapteni auastmes, talle kuulusid varasemalt Paadremaa, Veltsa, Nehatu ja Kuusiku mõisad. Von Helwig oli rahadega mees ja ta oskas raha teha, seda tunnistas ka vene tsaar Aleksander Ikaaskondlastega, kui nad 1804. aastal Virtsus ööbisid. Kõrgelt hinnati tema talupoegade ehk pärisorjade head elujärge.

Virtsus ehitati esmalt uus härrastemaja koos pargi ja auväravaga, seejärel hakati tootmishooneid uuendama. 1806. aastal ehitati paekivist ait-tallihoone (mõisatall) ja 1807. aastal tõllakuur. Mõlema hoone valmimisaastat kinnitab etikukivi, mille arvatavasti on valmistanud Karl Thure isiklikult. Teada on tema kivitahumise oskus ja mitmed kivist kaunistused Puhtus.

Ait-tallihoone on oma mõõtmete poolest muljetavaldav, pikkus 55 ja laius 12 meetrit. Hoone mõlemas otsas olid võlvlagedega külmad hoiuruumid ja keskmine osa oli hobuste päralt. Uhke hoone põletati maha segasel 1917. aastal koos paljude teiste mõisahoonetega. Ilma katuseta hoonest võeti hiljem ehituskive ja niimoodi lagunes uhke hoone ligi pool sajandit. Kui kiirelt areneval Virtsu Kaluril oli vaja ruume autoremondi töökoja tarbeks, siis ehitati 1960. aastatel hoonele uus katus, mis oli tunduvalt madalam kui originaal. Osaliselt lõhuti uhked kaared, sest muidu ei mahtunud kastiauto sisse sõitma. Töökoda tegutses seal seni kuni Vanalinna alla ehitati uus. Seejärel tegutses hoones pikki aastaid kolhoosi varustusosakond. See oli tuntud üle Eesti oma uhke ja laia valikuga metallilao poolest. 1996. aastal ostis AS Maseko Virtsu kalatehase ja koos sellega ka ajaloolised hooned. Hoonetel puudus otsene otstarve ning neid kasutati laoruumide ja panipaigana. Uhked hooned seisid aastaid trööstitus olekus ja riivasid silma. Lõpuks hakkasid katused järele andma ning hooned lagunesid ja võsastusid. 2014. aastal saime AS Masekoga kaubale ja ajaloolised hooned vahetasid omanikke. Tõllakuuri ostis Hanila Vallavalitsus ja mõisatalli MTÜ Virtsu Arenguselts. Ostmiseks laenas seltsile raha AS K.Met. Tänavu, peale seltsimaja müümist saime vana võla tagasi maksta.

Saades uhke hoone omanikuks tuli hakata esmalt koristama nii seest kui väljast. Selleks korraldasime mitmeid talguid. Peale koristamist tuli mittevajalik lammutada. Lisaks talgulistele ja paljudele vabatahtlikele osalesid korrastustöödel ka kohalikud töötud, keda suunati meile Töötukassa kaudu. Hiljem on abilisi saadetud nii-öelda paranduslikele töödele ka kriminaalhoolduse poolt.

Samal ajal tellisime hoonele rekonstrueerimisprojekti. Kui hoone ostmisele kulus ca 7000 eurot, siis projekteerimine maksis juba poole rohkem ehk ca 14000 eurot. Aastatega oleme hoone taastamisse panustanud ca 120 000 eurot. Selleks onesitatud 15 erinevat projektitaotlust. Suurim toetaja, ca 60 000 euroga, on läbi aastate olnud MTÜ Hanila Toetusgrupp (tuulikufond). Veel on hoone rekonstrueerimist toetanud PRIA Leader, Kodukant Läänemaa, Muinsuskaitseamet ja Kodukant EV 100.

Ehitustöid on põhiliselt teinud Asrex OÜ, Nordramm OÜ, Lihula Maaparandus AS, Bonustrans OÜ ja KalaAimar OÜ. Uued puidust uksed-aknad on valmistanud Aru Grupp AS.

Tänaseks päevaks on mõisatallil taastatud algne katusekuju 25 meetri ulatuses. Suvel sai valmis Virtsu muuseumi varahoidla, suurusega 60 ruutmeetrit. Hoidlas on ca 85 ruutmeetrit riiulipinda ja lähiajal oleks vaja seda veelgi suurendada. Valmimisjärgus on 150 ruutmeetrine ruum, mis on mõeldud seltsitegevuseks, muuseumi näituste korraldamiseks ja kultuuriliseks tegevuseks. Alumisel korrusel on valatud uued betoonpõrandad ja paigaldatud küttetorustik. Teisel korrusel on kasulikku põrandapinda Virtsu muuseumi kogude eksponeerimiseks ca 250 ruutmeetrit.

Järgmiseks on plaanis vahelae soojustamine ning hoone ühendamine vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Hoone keskele tuleb olmeplokk, kus tulevikus hakkavad paiknema keskküttekatel, arvatavasti vesi-õhk tüüpi, ventilatsiooniseade, elektrikilp ja wc-d. Seejärel hakkame tegema ettevalmistusi hoone teisele poolele uue katuse ehitamiseks. Samuti tuleb pidevalt tegeleda hoone ümbruse korrastamisega.

Sellise ajaloolise ja suuremõõtmelise hoone taastamine on mitmete aastate pikkune järjepidev töö ja panustamine. Ütlebki ju eesti vanasõna: kaua tehtud kaunikene.