Kalurikolhoosi “Virtsu Kalur” neljasajast liikmest tegeleb iga kaheksas isetegevusega. Pikemat aega töötavad nais- ja meesansambel ning näitering. Käesoleval aastal organiseeriti lisaks teistele veel muusikaring ja võimlemisrühm. Välja kujunenud on ka sõnakunstnikud.

Kolhoosiklubi isetegevuslased on tänavu esinenud kodukohas Virtsus, Kingissepa rajooni “Sõrve Kaluri” kolhoosis ja Laimjalas, Kiidevas ning hiljuti loeng-kontserdiga Saastna brigaadis. Klubi juhatab Aivo Rand, kelle tööd kultuurielu edasiviimisel majandis hinnatakse ka vääriliselt. Siia kuulub nii tunnustus kui töötasu.

Kalurikolhoosi juhatus on korduvalt arutanud klubi tööplaane, ühtlasi korrigeerinud plaanitud üritusi vastavalt tootmise iseärasustele ja võimalustele. Isetegevuse hoogustamiseks on ühismajandi juhatus ja partei-algorganisatsioon kasutanud ka õppeekskursioone, kus on tutvutud naabrite või teiste vennasvabariikide kultuuritöö ja isetegevusega (muidugi kõrvuti tootmisalaste kogemuste vahetamisega). Möödunud aastal korraldati õppeekskursioon Läti NSV kalurikolhoosidesse. Tänavu aga võimaldas autobussi ostmine majandil organiseerida ekskursiooni Musta mere äärde. Külastati kangelaslinnu Sevastoopolit ja Odessat, Simferoopolit, Jaltat. Saadi mitmekülgseid teadmisi, muljed olid rikkalikud.

Ühismajandi partei- ja komsomoli-algorganisatsioonid panevad suurt rõhku isetegevuse ja loengulise propaganda arendamisele. Isetegevusüritustest võtab osa enamik keskuse kommuniste ja kommunistlikke noori. Partei-algorganisatsiooni büroo on igati aidanud rajada isetegevuse kindlale alusele. Kuid siiski esineb senises otseses ja praktilises suunamises veel küllaltki lünki. Klubil on olemas nimepidi küll ka oma nõukogu, kuid selle töölerakendamine on jäänud unarusse nii partei-algorganisatsiqoni bürool kui ka juhatusel. Et saada kultuuritööle tõesti tugev hoog sisse ja saavutada paremaid töötulemusi, on ainult klubi juhataja püüdlustest vähe. Vaja on kõigi nimetatud nõukogu liikmete aktiivset osavõttu ja energiat, et viia klubitöö kõrgemale tasemele. Kolhoosis on mitmeid isetegevuslasi, kes pälvivad suurt tänu, nagu meesansambli liikmed Nõmmela, Allvee ja Vaske, naisansamblist Aas jt. Nähtavasti oleks õige valida aktiivsemaid isetegevuslasi klubi nõukogusse.

Nagu kogemused näitavad, oleneb ükskõik missuguse isetegevusringi töö suuresti ringi juhist ja ringi vanemast. Ringijuhtidest on Virtsus tõsine nappus. Rahva kunstiline maitse ja nõudlikkus on viimastel aastatel tõusnud ja ilma vajaliku ettevalmistuseta ringijuhita ei kanna töö küllaldast vilja. Targana ei sünni keegi, selleks saadakse õppides.

Väga populaarseks on saanud pealinna teatrite ühiskülastused. Ka nende organiseerimine on klubi juhataja hoole all. Tallinna teatrid ja Filharmoonia ei võta oma suviste ringreiside plaani “Virtsu Kaluri” külastamist, kuna klubiruumid on väikesed ega taga normaalset esinemisvõimalust. Kalurikolhoosi partei-algorganisatsioon ja juhatus arutasid uue klubi ehitamise võimalusi. Ja praegu projekteerib “Eesti Maaehitusprojekt” Pärnu osakond uut 400 istekohaga ajakohast klubihoonet.

Kalurikolhoosi peamine kalapüük toimub I, III ja IV kvartalis kodurannast kaugel. Sellest on ka tingitud kalurite väike osavõtt isetegevusest. Teisest küljest loob elamuehitus selleks aga soodsamaid võimalusi. Keskuses, klubi külje all, kerkivad elamud. Koos uute elamutega tuleb juurde ka uusi isetegevuslasi. Kui praegu töötab tegelikult neli isetegevusringi, siis edaspidi võib nende arv isegi kahekordistuda.

“Virtsu Kaluri” püügiinsener R. Kütt ja pedagoog A. Raag V. Katajevi näidendis “Armastuse aeg”.
A. Ranna foto