Virtsu lasteaeda remondib ehitusfirma YIT

Kuigi Hanila valla eelarves on kolme miljoni krooni suurune auk, kavatseb vald võtta 730 000 krooni laenu, et tagada Virtsu lasteaia remondi omaosalus. Septembris algas Virtsu lasteaias ligi 6 miljonit krooni maksev remont, sellest ligi miljon on valla omaosalus. Ülejäänud raha tuleb maakondliku KOIT–kava kaudu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Et osa omaosaluse raha on kulutatud juba varem — näiteks projekteerimisele —, tuleb laenu võtta 750 000 krooni, selgitas vallavanem Arno Peksar.

Laenu saavad praegu omavalitsused vaid rahandusministeeriumi loal ja siis ka üksnes europrojektide omaosaluse katteks. Peksari sõnul on neil ministeeriumi luba, sest valla eelarvedefitsiit on ajutine. Vallast mitteolenevail põhjustel pole laekunud 2 miljonit krooni kaevandusmaksu ja ka tulumaksu tuleb miljon krooni vähem, kui kevadel eelarvet tehes kavandati. Et laen on pikaajaline, ei koorma see ülearu ka valla iga–aastast eelarvet, lisas Peksar. Osa laenu võetakse veel tänavu, suurem osa jääb tulevasse aastasse.

Maja saab üleni korda

1967 lasteaiaks ja 1980. aastail laiendatud Virtsu lasteaia hoone saab põhjaliku remondi, sest maja oli halvas seisukorras. Vihm sadas läbi, maja ei pidanud sooja, nii et saalis ei saanud enam üritusi teha, ja köögiski oli vaid 14 kraadi. Laed ja seinad lagunesid, neid krohviauke lapiti laste joonistustega, et oleks vähegi ilusam, kirjeldas juhataja Airi Aavik.

“Katus, seinad, aknad, siseviimistlus, kommunikatsioonid,” kirjeldas Peksar remonti. “Loodame, et tuleb niisama ilus maja kui Lihulas.” Lasteaed saab uue sisustuse ja mänguväljaku. Saab võtta ka erivajadustega lapsi, sest majja tuleb kaks invatualetti ja kõikjale pääseb ratastooliga.

Mitte ainult lasteaed

Airi Aavik lootis, et uuenenud lasteaiast saab Virtsu keskus, sest kõiki ruume 20 lapsega lasteaed ei vaja. Kolmandik majast on saja meetri kaugusele jääva Virtsu kooli kasutuses, seal on poiste tööõpetuse klass, huviringiruumid ja perearst. Remont loob ka neile paremad tingimused. Et kööki ja saali saab lasteaiast eraldi kasutada, võib majas pidada ka muid üritusi.

“Loodan, et maja leiab suuremat kasutust kui ainult kool ja lasteaed,” ütles Aavik. “Ehk tulevad ka ringid tagasi.”3

Kui Lihula lasteaed tehti väljast värviline, siis Virtsu mõisapargis asuv maja tuleb tagasihoidlikum, moodustades kooliga ühtse mõisaparki sobiva kompleksi.

Maja saab valmis tuleva aasta mai lõpuks. Suvel käib kolimine ja sügisest on lapsed uues ilusas lasteaias, ütles Peksar. Praegu on lapsed Virtsu koolis.

Virtsu lasteaia remont on Hanila valla viimase aja üks suuremaid ja kaua aega ette valmistatud investeeringuid, tunnistas Peksar. Viimaste aastate suurim investeering oli lasteaiast mitu korda kallim – äsja lõppenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korrastamise europrojekt, mida viidi ellu Matsalu Veevärgi kaudu.

“Muid suuri töid kavas ei ole,” ütles Peksar. “Raha pole ja laenu saab vaid europrojektide omaosaluseks.”

Peksar möönis, et europrojektidest saaks küsida raha väikesadamate kordategemiseks. Selleks saab ka omaosaluse tarvis laenu. Oma eelarvest investeeringuiks Hanilas raha ei jää.