Laupäeval, 12. juulil käis Virtsu merepäeval ligi 1500 inimest. Nii suurt rahvahulka Virtsu suurim külasimman ei mäletagi.
Keegi ei tea, mitmendat aastat tänavu Virtsus merepäeva tähistati. „Me ei olegi kindlad, kas oli seitsmes, kaheksas või kümnes Virtsu merepäev,” ütles Kõmsi rahvamaja juhataja Lea Mäeorg. Ometi on merepäeval pikem ajalugu. See on välja kasvanud kaluripäevast, mis sai alguse teadaolevalt juba 1965.
Siis said kokku kalurid, kes pidasid võistlusi võrgupunumises, kalasuitsutamises ja köiepunumises. Nüüd on merepäeval võrkpallivõistlused, külalaat, mitmesugused jõukatsumised ning õhtune simman tantsu ja lauluga. Seekord lahutasid külarahva meelt Eduard Salmistu estraadikavaga Rakvere teatrist ja Voldemar Kuristik hambasõuga. Muusikat tegid “Kolm Krooni”ja “Hea Story”.
Esimene koolikokkutulek oli arvuka osavõtuga
Esimest aastat Virtsu ajaloos tulid merepäeval kokku Virtsu kooli vilistlased, endised ja praegused õpilased ning töötajad. “Kooli kokkutulekult käis läbi üle 200 inimese,”rääkis suurest osavõtust kooli huvijuht Anu Mätas.
Kooli kokkutulek algas piduliku rongkäiguga Tallinna Sadama puhkpilliorkestri saatel. Hiljem andsid koolilapsed kooliõuel kontserdi. Sel aastal tähistas Virtsu põhikool oma 30. aastapäeva. Algkool loodi Virtsu aga juba 1940.
Populaarne oli munaviskamine
“Spordivõistlused läksid väga ladusalt,” ütles võistluste eestvedaja Martin Vänt. Võrkpallivõistluse võitis Kullamaa meeskond, kes sai auhinnaks sepistatud lambid. Kohalik Virtsu meeskond jäi teiseks.
Eriti meeldisid rahvale jõukatsumismängud. Vänt rääkis, et munaviskevõistlusel viskas muna kõige kõrgemale Anti Kõmsist, kes püüdis tervelt kinni 12 meetri kõrgusel ära käinud toore kanamuna. “Osal kukkus muna pähe katki,” sõnas Vänt.
Külarahvas osales usinasti ka õllevaadiga kükitamise võistlusel ning jõukatsumisel õllejoomises.
Harrastusmuuseumi fotonäitus
Virtsu lasteaia ruumides näitas harrastusmuuseum vanu fotosid Virtsu elust. Väljas olid ka majakate hooldaja Endel Eirandi, põllumees Heikki Rahe, ilmavaatleja Arno Soometi ja Mart Mõniste fotod. Vanim eksponeeritud 300 foto seas oli aastast 1967.
“Kõige rohkem tekitasid elevust fotod Virtsu inimestest,” rääkis muuseumi juhataja Jüri Mõniste, kelle üleskutsel ka edaspidi muuseumi kogusse vanu fotosid kogutakse. Et sel aastal tuleb lasteaias remont, siis fotonäitust seal enam vaatamiseks ei ole.
Fotonäituse puhul oli külarahval võimalik näha ka telemees Rein Hansoni filme Virtsu tuulegeneraatoritest.
Harrastusmuuseum osales Virtsu merepäeval näitusega kolmandat aastat.
Sponsorid nõuavad merepäevadele uut nime
Virtsu merepäeva eelarve oli ligi 40 000 krooni. Külasimmani korraldamiseks andsid raha erasponsorid, Kultuurkapital ja Hanila vallavalitsus.
Hanila valla kultuurimaja juhataja Lea Mäeotsa sõnul on merepäevade korraldajail kavas pidustused ümber nimetada.
“Virtsus ei ole enam kalureid. Praegu on see rohkem meelelahutuslik üritus,” põhjendas nimemuutmist Mäeots. Kohalikud on samuti nõus. „Ega sel merega küll suurt pistmist olnud,” ütles Martin Vänt Virtsust, kes on juba aastaid külapeol spordivõistlusi korraldanud.
Uut nimetust ei ole korraldajad pakkunud. “Kindlasti korraldame Virtsu elanike küsitluse,”ütles Mäeots.
Ettepanek merepäev ümber nimetada tuli Lea Mäeotsa sõnul sponsoritelt. Seni on uueks nimeks pakutud Virtsu päevi.
Tagasi artiklite lehele