Eesti Energia alustas täna ühisprojekti raames Eesti esimese, kolmest tuulikust koosneva Virtsu tuulepargi rajamist.

Eesti Energia taastuvenergia üksuse direktor Martin Kruus ütles Postimees Online´ile, et hetkel käib tuulepargis esimese masti paigaldamine. “Homme peaks toimuma generaatori ja turbiini panek. Ühe tuuliku paigaldamiseks oleme arvestanud kaks päeva,” lisas Kruus.

Tema sõnul läheb tuulepargis toodetav elekter Eesti Energia põhivõrku. “Virtsu tuulepark annaks ligi 0,1 protsenti Eesti Energia toodetavast elektrist,” märkis Kruus.

Virtsu Tuulepark on OÜ Roheline Ring, ASi Eesti Energia ja elektrituulikute tootja Enercon GmbH ühisprojekt. Kokku ehitatakse Virtsu kolm tuulikut, mille igaühe võimsus on 0,6 megavatti. Virtsu tuulepargi kavandatud energiatoodang aastas on kolm korda 1,6 gigavatt-tundi ehk 4,8 miljonit kilovatt-tundi.

Kruusi sõnul on praegu raske spekuleerida, kui palju tuulepargis toodetud elekter võib mõjutada üldist elektrihinda. “Enne tuleks selgeks vaielda, kui palju peaks tuuleenergia moodustama Eesti Energia üldisest energiabilansist. Ilmselt võib tuuleenergia osatähtsus lähima kümne aasta jooksul kasvada kümne protsendini,” rääkis Kruus.

“Samuti pole veel selge, mis suunas liigub põlevkivi baasil toodetava elektri hind. Mingil määral võib tuuleenergial elektrihinnale mõju avaldada, kuid see pole ilmselt suur ning täpsemalt on sellest veel vara rääkida.”

Virtsu tuulepargist toodetav elekter peaks Kruusi sõnul maksma natuke üle 80 sendi kilovatt tunni eest. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad OÜ-le Roheline Ring ja üks tuulik Eesti Energiale, kusjuures Eesti Energia saab esimese rohelist energiat tootma hakkava tuuliku.

Ühisprojekti toetas Saksa majandus- ja tehnoloogiaministeerium 6,5 miljoni krooniga. Projekti ehitustööde kogumaksumus on umbes 36 miljonit krooni, tööde teostajaks on Enercon GmbH, alltöövõtjateks OÜ Veemailm Inc ja Pekkaniska OY.

Elektrituulikute masti kõrgus on 63 meetrit, rootori diameeter 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Tiiviku labade pöörlemiskiirus on 18-34 pööret minutis ja nimituulekiirus 12 meetrit sekundis. Tuulikute töövahemik on tuulekiirusel 2,5–34 meetrit sekundis.

Eesti Energia müüs eelmisel majandusaastal kokku 6,1 teravatt-tundi ehk 6,1 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat.

Majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson pani tuulepargile nurgakivi 16. augustil.

1997. aasta sügisest töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150-kilovatine tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 miljonit krooni. Aastas prognoositi toodangut 300.000 kilovatt-tundi, mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla ühe protsendi. Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 megavatt-tundi elektrit.

Ka Saaremaal Sõrves töötab üks tuulik, mille võimsus on umbes 200 kilovatti.

Eesti Energia andmeil on Eestis aasta keskmine tuulekiirus 4 kuni 5 meetrit sekundis. Valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 meetri sekundis. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5 kuni 6 meetrit sekundis, on Eestis palju.