Hindame Virtsu arengusse panustanud inimesi. Tänutäheks tehtud töö eest tunnustame neid isikuid tänupingiga. Projekti panustavad MTÜ Virtsu Kooli Vilistlased ja kogu Virtsu kogukond.
Tänupink Virtsu sõbrale
Mart Leiumaa, 18.12.1933 – 17.10.2002
Mart Leiumaa oli erakordse elukäiguga inimene. Mulgimaal Abja-Paluoja külje all sündinud talupoiss oleks ilmselt taluperemeheks hakanud, aga sõda lõi elu segi.
Õppis tolleaegses Tallinna 17. Keskkoolis ja oli suur muusikahuviline, mängis viiulit, mandoliini ja klaverit. Kuulas poistega BBC-st kerget muusikat, õppisid lood ära ja mängisid need oma tantsuorkestriga ette. Ehkki keskkooli lõputunnistusel olid tal kõik viied, sai ta tunnistuse klassijuhatajalt kätte alles palju hiljem. Julgeoleku arvates rahvavaenlase poeg keskkooli lõputunnistust ei väärinud. Ta viis siis oma klassitunnistuse konservatooriumi ning võetigi vastu koorijuhtimise ja muusika ajaloo erialale. Üsna pea tuli aga teade, et ta on eksmatrikuleeritud. Kui asja uurima mindi, käratas üks ametnik: “Teie koht ei ole nõukogude kõrgkoolis, vaid sõjaväes. Seal tehakse teist mees.”
Sõjaväes imelikul kombel ankeeti ei uuritud. Peaasi, et keskharidus oli olemas. 1950. aastal oli see Venemaal üsna nõutud haridustase. Mart Leiumaa õppis Jaroslavli lähedal lennuväe sõjakoolis, seal sai temast ka partei liige. Vabatahtlikult sunniviisiliselt, nagu tol ajal kombeks.
Koju naastes astus kalandustehnikumi ja töötas insenerina “Ookeanile” alluvas mereuuringute inspektsioonis, kui ühtäkki partei käsul kalurikolhoosi Virtsu Kalur esimeheks suunati. Kolhoosi esimehena töötas ta aastatel 1959-1976. Seejärel ühendati väikesed kalurikolhoosid Lääne Kaluriks ja Mart Leiumaa jäi juhatama Virtsu osakonda. Sellest oli Virtsu arengule väga palju abi. Mart suutis korda saata suuri asju ja tal oli visioon. Kokku moodustab tema tööstaaž kalurikolhoosis 40 aastat.
Kolhoosi esimehest kooliõpetajaks
1983. aastal läbielatud infarkt andis tunda ja seetõttu jäi ta koduseks. Kaua siiski kodus olla ei saanud, sest 1987. aastal kutsus Virtsu põhikooli õppealajuhataja Saima Pikkas ta kooli ajalooõpetajaks. See oli uus algus. Partei käsul oli Mart Leiumaa lõpetanud Leningradi Kõrgema Parteikooli Tallinna filiaali politoloog-ajalooõpetajana. Ajalugu oli talle alati istunud. Koostas ju toona isegi kodu-uurimusliku materjali Virtsu kohta, aga see oli oma aja kohta liiga apoliitiline. 1994. aastal valisid Virtsu põhikooli õpetajad Mart Leiumaa kooli direktoriks. Tundes oma hariduse puudujääke, sooritas ta 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, 65-aastasena, eksternina õpetajaeksamid. Vähe sellest, ta pani uuesti õppima kõik Virtsu kooli õpetajad. Kool töötas ise välja nelja aastase täiendõppeprogrammi “Kooliuuenduslane”, mille pedagoogikaülikool heaks kiitis. See oli ainulaadne võimalus õpetajatel ennast täiendada, sest nii Tallinna Pedagoogikaülikooli kui ka Tartu Ülikooli lektorid sõitsid loenguid pidama Virtsu. Koolitus lõppes teaduskonverentsiga, kus kõik õpetajad said tunnistuse.
Panustas Virtsu koolimaja ehitusse
Mart Leiumaa osa on võimatu üle tähtsustada ka Virtsu koolimaja kujundamisel selliseks nagu see praegu on. Töö algas juba siis, kui Mart Leiumaa oli veel Virtsu kalurikolhoosi esimees. Virtsu algkool avati mõisaaegses tallis 1964. aastal. Hiljem, kui tekkis vajadus 8-klassilise kooli järele, planeeriti kahekorruseline juurdeehitus. Praegust koolihoone juurdeehitust hakati planeerima 1995. aastal. Mõisatallile ehitati klassitubade tarbeks peale teine korrus ja kõrvale ajakohane aula. Projektis püüti tabada möödunud sajandi mõisaarhitektuuri hõngu. Sellest ka võlvkaared ja sambad. Tunnustusena tehtud tööle valiti Mart Leiumaa 1998. aastal Eesti Aasta Õpetajaks.
Unistas ainult suurelt
Virtsu koolile ehitati kunagisele juurdeehitusele peale veel kaasaegne spordisaal. Kogu Virtsu rahvale oli koolis avatud kaunis aula, suurepärane raamatukogu, videoteek, hästi sisustatud arvutiklass, väga head õpetajad, sest Mart Leiumaad rahuldas ainult parim. Ta oli alati seda meelt, et maakool peab olema kogu asumi kultuurikeskus. Kui Virtsu rahvamaja maha põles, siis sai aula kogu Virtsu rahvale avatud. Ideedest ei tulnud Mart Leiumaal kunagi puudust. Mõte, mis teostamata jäi, on õpilaskodu rajamine kooli juurde. See poleks olnud ainult internaat kaugemal elavatele lastele, vaid ka kodu neile, kellele päriskodu seda ei pakkunud. Samuti unistas ta, et ükskord kasvab Virtsu Põhikool gümnaasiumiks. Miks mitte, sest Virtsu kooli lõpetanud on läinud edasi õppima Noarootsi Gümnaasiumi, Gustav Adolfi, Westmani Gümnaasiumi ja mujalegi. Gümnaasiumi mõte polnud tema jaoks sugugi utoopia, kui ainult lapsi jätkuks (ehk teisisõnu, kui peamine tööandja kalatööstus jalad alla saaks) ning vald kogukonna mõtetega kaasa tuleks. Mart Leiumaa oli omaaegses Hanila vallavolikogus haridus- ja kultuurikomisjoni esimees ning pidas koolide seisukohalt hädavajalikuks haridusküsimuste arutelul sõna sekka öelda.
Allikad: 2. oktoober 1998 Õpetajate Leht,
18. oktoober 2002 Läänemaa Portaal
Fotod: Virtsu Muuseumi fotokogu
Uno Kivisalu: “Mart Leiumaa oli mees, kes muutis kalurikolhoosi Virtsu Kalur piirkonna suurimaks tööandjaks, tagades sellega Virtsu kiire arengu.”
Tänupink Virtsu sõbrale
Martin Vänt
Virtsu Merepäevadel 2022. aastal sai Virtsu spordisangar, 90-aastane Martin Vänt võrkpalliväljaku kõrvale endanimelise pingi, mille olid valmistanud Virtsu kooli õpilased. Pink avati selle sama võrkpalliväljaku kõrval, mille Martin Vänt 1957. aastal ise rajas.
Pingi avamisel olid kohal sõbrad, tuttavad, õpilased ja Virtsu rahvas. Pidulike tänusõnade juures paistis enim silma Tõnis Soop, kes meenutas, kuidas Mart, nagu kõik tegelikult teda tunnevad, veel 75-aastaselt poistele võistlustel sidemängijana appi läks.
Suure aplausi saatel kutsuti Mart pingile. Tema poeg Raiko kruvis tänuplaadi pingile. Spordisangar oli väga liigutatud. „Olen teile kõigile väga tänulik,” ütles Vänt. Ka Lääneranna Vald tänas päevakangelast tänukirjaga.
Martin Vänt asus Virtsu elama 1956. aastal ja juba järgmisel aastal sai hoogne sporditöö Virtsus alguse. „Siinsamas pargis tegimegi sporti. Siin oligi Virtsu staadion, mängisime palli ja tegime kergejõustiku,” ütles Vänt.
1931. aastal sündinud spordisangar alustas kooliteed 1939. aastal Matsalu algkoolis. Selle lõpetanud, asus ta õppima Penijõe põllumajanduskooli. Hiljem tuli sõjaväekohustus pärast mida läbis ta kehakultuurikursused Pärnus.
Virtsu Kaluri spordimetoodikuna asus ta tööle 1967. aastal ja tegi seda 1980. aastani. Lisaks oli ta aastakümneid veel Virtsu tuletõrjekomando ülem. Elu jooksul sadu võistlusi korraldanud ja sadadele võistlustele sportlasi viinud spordisangar ei jätnud lemmikala ka pensionipõlves.
Ta lõi uue sajandi alguses Hanila spordiseltsi ja treenis Virtsu kooli noori võrkpallureid. Ka praegu on ta kõikide uudiste ja spordisündmustega väga hästi kursis. Talle läheb korda eestlaste käekäik igal alal ja eriti tunneb suurt muret Virtsu kooli tuleviku pärast.
Allikas: Virtsu spordisangar sai pingi – Lääne Elu
Foto: Mariann Peksar