 |
 |
 |
 |
 |
 |
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
 |
|
|
|
|
|
17. september 1925 Vaba Maa Virtsu vanalinna ümber Esmeralda Muinasaja jäänused Virtsu rannikul Umbes paar klm. Virtsu sadamast põhjapool asub merre ulatuval maaninal Virtsu "vanalinn". Varemed on vaid säilinud sellest ehitusest. Selgesti paistavad suured võlvialused, mis nüüd mulda täis valgunud. Müüri varemete ja võlvialuste keskelt kerkib ümmargune torn, mis arvatavasti vahitorniks olnud. Nüüd on see suuremalt osalt hävinenud, umbes paari meetri kõrgune osa tõuseb veel varemete vahelt. Vanajutu järele elutsenud siin röövrüütel, kes Kuivast ja Virtsu vahele raudahelatest püünised seadnud, millega läbiminevaid laevu kinni püüti ja siis paljaks rööviti. Ühel pimedal sügisööl pole aga aru saadud, et kinnipüütu sõjalaev. Laevale paatidel lähenedes avatud viimastele kahurituli. Hommikul aga hävitatud röövrüütli loss maatasa. Rüütel ühes oma abikaasaga hukkunud vastuhakkamisel. Vaiksetel öödel kuulduda veel praegugi "vanalinna" alt kellaheli ja vaikset koorilaulu. Nii kõlab vanajutt. Virtsu mõisa endise sulastemaja taga, milles nüüd asunikud elutsevad, on kruusaauk, millest kruusa võttes palju inimkonte, vanu rahasid, puusärgi tükke jne. välja on tulnud. Möödunud aasta kevadel leiti siit vana mõõk, kannused, piip ja vööde pandlaid. (Leitud asjad on leidjad ära viinud). Arvatavasti on siia sõja ajal langenuid maetud. Maanteed mööda Hanila kiriku poole minnes loode pool maanteed istutatud kasesalu taga leidub ohutuskivi. See on ovaalne, peaaegu maaga tasa raudkivi, millisesse ümmargune auk puuritud. Siia tullakse paisete, muhkude ja mitmesuguste muude haiguste korral abi otsima. Selleks hõõrutakse haiget kohta soolaga, mähitakse sool nartsu sisse ja viiakse see neljapäeva õhtul ohutuskivi õnarusse. Veel nüüdki leidub ohutuskivi õnaruses hulk nartse ja kaltse, missugused "patsientide" poolt siia toodud. Teine samasugune, kuid suurem ohutuskivi asub Lepamaa külas, "Tooma" talu kiviaias, kuhu see hiljuti paigutatud. Kasekülas, "Liiase" talu põllul on paekivi rist, mis neljakandilises paerahnus asub. Varem on vist keset põldu asunud, kuid nüüd on see aia äärde seatud. Ristil mingisuguseid märke ega aastaarve ei leidu. Vist on see mingisugune piirimärk vanast ajast, nagu neid mujalgi leidub. "Rähe" talust kilomeeter maad lõunapool asub "Silluallika" matusepaik. Selgesti paistavad silma rohtunud hauakünkad, milliseid vanasti kiviaed on ümbritsenud. Nüüd on see veetud kõrvalasuvale võrkaiale varjuks, vaid mõned ümmargused munakivid näitavad endist asukohta. Kaevamisel on siit palju mädanenud inimkonte ja lauatükke välja tulnud. Ka selgus kaevamisel, et inimesed umbes paari jala sügavusele ja õige tihedasti maetud on. Rahvas teab rääkida, et siia katkuhaigusesse surnud maeti. Matusepaigast pool kilomeetrit eemal on selgesti näha majaasemed, milledel kesksuvel, ka kõige põuasemal ajal, kui ümberringi kõik kõrbenud, rohi haljendab. Siin olnud sõjaväe haigemajad ja kordonid, milledes Rootsi valitsuse ajal sõdurid olnud. Vana Uisu kordoni ligidal, Uueküla mäekallakust loode pool on Kiiresti mägi. See on sarikkolmnurga kujuline, umbes 3-4 m. kõrge mägi, mille vanust keegi ei tea. Mäe jalal on ovaalne muruplats, mis kividega ümbritsetud. Sellelt muruplatsilt viib tee loogeldes mäekallakuni, missugune Uueküla Teomäelt alates kuni Kõera Tapi laheni ulatub. Kaevamisel siit midagi leitud pole; kivimürakad on üksteise peal, mille vahel savi ja liiv sideaine kohust täidab. Kiiresti mäelt edasi "Kuha" talu ligidal merekaldal on vana matusepaik. Siin pole see nii selge kui "Silluallikal", kuid kaevates on siit kruusa seest ülihästi säilinud luukeresid leitud. Millal siia maetus, on samuti teadmata. Luukerede juurest midagi leitud pole. Edasi, endise "Kuke" mõisa kohas, "Ankru" talu karjasmaal on sama talu matusepaik. Viimane ei kuulu küll muinasaega, kuid oma üliilusa looduse ja ümbruse poolest on see nimetamist väärt. Matusepaik asub merekaldal, kalda all laksub lainetav meri, ümberringi piirab mets matusepaika. Siin valdab täielik vaikus ja rahu ... Üle Tapi lahe minnes, milline sügava fjordina Saastna ja Salevere mõisate vahelisse maasse lõikab, paistab Saastna maaninal vana kalmistu - "Porimägi". Siin arvatakse olevat Rootsi kuninga Ingvari haud. Porimägi on pikergune, laevakujuline kalm, millele keskelt kiviread põik üle laotud. Ümber mäe on segipaisatud kivimürakad. Mäel kasvavad suured tammed ja sarapuud, aga ka põõsad, nagu sirelid, pähklapuud jne. |
|
||
|
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ] |
|
||
|
||||