Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vabadussõda
|
Soomusautod Vibuane ja Kalevipoeg Vabadussõjas
|
Kuigi Virtsut otseselt Vabadussõja sündmused ei puudutanud, võib mõned seosed siiski leida.
1919. aasta kevadel oli olukord lõunarindel raske ja selle parandamiseks kavatseti kasutada soomusronge. Üks soomurong pidi tulema Valgast ja teine, kitsarööpmeline soomusrong, pidi admiral Pitka juhitava meredessandiga viidama Heinaste sadamasse. Meredessandi käigus soomusrongi kasutamine oleks olnud enneolematu kogu maailma meresõja praktikas. 16. aprillil 1919 asus dessandilaevastik Tallinnast teele. Kuid Suures väinas oli kuhjunud rüsijää, millest enam läbi ei pääsetud. Osa laevu pöördus Tallinnasse tagasi, ülejäänud laevastik koos soomusrongi praamiga jäi Virtsu sadamasse. Meredessantpataljon pidas Virtsus laskeharjutusi. Mai algul üritati uuesti Heinaste sadamat ära võtta, kuid vastane põletas sadamasilla, seega kadus ka võimalus soomusrongi maalesaatmiseks. 11. mail jõudis dessandilaevastik tagasi Tallinnasse. Lähemalt võib sellest episoodist lugeda admiral Pitka raamatust "Minu sõjamälestused 1914-1920".
Vanematele Virtsu elanikele on kindlasti tuntud "vana Soltna", veidrikuna paistnud vanamees, kes elas Kureveres ja sõitis sageli bussiga Lihulasse ainult selleks, et juua tass kohvi. Tema lapsed olid Karmen ja Oliver Soltna. Reinhold Soltna (1897-1982) võttis osa Vabadussõjast ja autasustati II liigi 3. järgu Vabadusristiga (nr 771, 24.08 1920). Aastani 1936 kandis nime Treumund. Tema tegevusest Soomusautode kolonnis saab lugeda Rootsi vabatahtliku, kapten Einar Lundborgi mälestusteraamatust "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas" (Grenader 2012). Einar Lundborgi ja Reinhold Treumundi Vabadusristiga autasutamise aluseks olnud lahingust ilmus kirjeldus 1936. aastal Postimehes "Soomusauto "Vibuane" meeskonna kangelastegu". Tsitaat artiklist: "See on ilusamaid episoode meie Vabadussõjast".
|
Seakala 1939 |
|
Virtsu Harrastusmuuseumi kogus on foto meestest
suure kalaga - Läänemeres haruldane pringel ehk
seakala. Pilt on tehtud 1939. aastal Virtsus
endise vangimaja taga mere ääres (praegu on selle koha peal kalatööstuse külmhoone).
Pildil keskel (vuntsidega) Mihkel Vahar (1881-1947). Mihkel
elas siis koos kahe tütrega vangimajas. Teised mehed
on Virtsus töötanud maamõõtjad.
|
Krimmi sõda Läänemerel 1854-1866
6. augustil 1855 hõivas "Desperate" meeskond Virtsu sadama ja hävitas seal mõned riigile kuuluvad ehitised.
H. Ojalo, M. Õun "Aur ja Püssirohi. Võitlused Läänemerel 19. sajandil" |
|
Thomas
Hiärne
Üheksa aastat töötas Vana-Virtsu mõisas inspektorina tuntud kroonika autor Thomas
Hiärne (1638-1678). Tema koostatud saksakeelne "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa
ajalugu" ilmus osaliselt trükituna 1794. a., täielikult 1835.
Oma kroonikasse on Hjärne, kokku kuhjanud ulatusliku materjali alates legendaarsete
teadetega muinasajast ja lõpetades konkreetsete faktidega oma kaasajast.
|
Eestlasest piirivaht (randrüütel) Virtsu rannas. Juuli 1913
Johannes Pääsukese foto raamatust
"Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga"
|
|
Aristarch
Sinkel (13. dets. 1912 - 25. sept. 1988)
Sündinud Virtsus postiametniku pojana, alg- ja keskhariduse
omandas Võrus 1921-30, 1935 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Oli kohtuametnik Pärnus ja Rakveres, 1941 rahvakohtunik Hiiumaal,
1942-44 sekretär Pärnu maa-ametis, 1944-80 Pärnu kaubandusvalitsuse
juriskonsult. Surnud Pärnus, maetud Pärnu metsakalmistule.
Kirjanduslikke katsetusi alustas 1940-ndate aastate lõpus. Tema ajalooline romaanitriloogia annab panoraamvaate Eesti elust ristisõdalaste maaletulekust Põhjasõjani: "Musta risti ikke all" (1956) käsitleb
Jüriöö ülestõusu; "Mõõgaga mõõdetud maa" (1959) on Põhjasõja
aegsest Pärnust ja Audru kihelkonnast;
"Lembitu" käsitleb suurvanem Lembitu püüdlusi maakondade ühendamisel ühise vaenlase vastu. 1967. aastal kirjutatud "Lembitu" ilmus trükis alles 2008. aastal. Följetoni- ja humoreskikogumikud "Saunapäev"
1967, "Päikeseprillid" 1971.
Aristarch Sinkeli 100. sünniaastapäeval avati Pärnus tema kunagisel kodumajal mälestustahvel. Vt. artiklit.
|
|
Kultuurimälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all kokku 1222 kultuurimälestist
(vaata Kultuurimälestiste Riiklik Register),
neist 240 Hanila valla territooriumil ja 12 Virtsus:
Arheoloogiamälestised:
1.
Ohvrikivi
2. Ohvrikivi "Inimese ja
hundi jäljega kivi"
Ehitusmälestised:
3. Puhtu mõisa
peahoone
4. Puhtu mõisa tall-tõllakuur
5. Virtsu mõisa peahoone kelder
6.
Virtsu mõisa park
7. Virtsu mõisa
pargi piirdemüür
8. Virtsu mõisa
väravahoone
9. Virtsu mõisa tall-tõllakuur
10. Virtsu mõisa ait
11. Virtsu mõisa valitsejamaja
12. Virtsu linnuse varemed
* * * * * Kombest
valmistada kalendritähtpäevadel inimesena riietatud õlgkuju
(Metsik, kada, Tahma-Toomas, nääripoiss, tuhkapoiss jt)
Ergo-Hart Västrik, ajakirjast
[
Sator nr. 1 ]
"Käesolevas töös võtan lähema vaatluse alla
metsiku tegemise e. Lääne-Eestis tuntud kombe valmistada metsikuks
nimetatud ja inimesena riietatud õlgkuju, mis kanti mõnel talvisel
rahvakalendri tähtpäeval oma kogukonna piiridest välja, omistades
ettevõetud toimingule erinevaid tähendusi. Püüan leida vastust
küsimusele, mis laadi kommet metsiku tegemine endast kujutas
ning missugusesse pärimuskihistusse kuulub ta eesti rahvausundi
kontekstis, ühtlasi suhtestada toiming teiste sarnaste kommetega
eesti rahvakalendris. [...]
Varasemad teated metsiku tegemise kohta on kirja pannud 17.
sajandi lõpul ja 18. sajandi algul Lääne-Eestis (täpsemalt Lääne-
ja Pärnumaal) tegutsenud baltisakslastest pastorid ning ametivõimude
esindajad: Virtsu mõisas inspektorina töötanud Thomas
Hiärne (1678), Audru kirikuvisitatsiooni protokolli kirjutaja
(1680), Pärnu raehärra Johann Günther Gerlach (1680), Karuse
pastor H. M. Philipp (1693), Mihkli pastor Heinrich Göseken
(1694) ning Hanila pastor Erich Christian Weidenhain
(1709). [...]
1678. on Hiärne teose Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte
käsikirja arvatav valmimisaeg, kuigi raamat trükiti alles 1794.
aastal. Hiärne asjakohases tekstis kõneldakse Eestimaal levinud
ebausukombest ning täpsem kohamääratlus puudub, kuid võime arvata,
et tähelepanek puudutab Hanila kihelkonda ja Virtsut,
sest just seal tegutses Hiärne inspektorina 1669. aastal, mil
ta hakkas "koguma ajaloolisi dokumente ja andmeid mälestusmärkide
kohta" (Laugaste 1963, 304). Tähelepanuväärne on ka tõik, et
Hiärne oli kurt, mistõttu tema teadmised metsiku kohta peaksid
põhinema mingil senitundmatul käsikirjalisel allikal või isiklikel
vaatlustel (samas). [...]
* * * * *
Post ja telegraaf
1. jaanuaril 1892. a. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas
postioperatsioonid, 1893. a. avati hoiukassa.
EAA
322-1-604, 322-1-72
1900. a. alates Virtsu postijaam postioperatsioone
ei teostanud.
EAA 322-1-72
16. aug. 1900.a avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond.
EAA 322-1-654
Eerik Selli poolt Eesti Ajalooarhiivis
tehtud märkmeid vahendas Elmo Viigipuu
* * * * *
|
|
Kaitseliidu Virtsu kompanii
raudteejaama ees 1937. a. Võidupühal
Foto H. Polbergi kogust
|
|
Olaus Magnuse kaart 1539. aastast
(detail) Raamatust "Muistsed
laevad, iidsed paadid"
|
|
M. Strubyczi kaart 1589. aastast
(detail)
Kaart [
Miksikese ] veebilehelt
|
Kaardi autor M. Strubycz (1520-1579) töötas pärast Liivimaa
vallutamist Poola poolt mõnda aega Kokneses notarina. Strubycz
tundis suurt huvi Baltimaade vastu ja liikus siin korduvalt
ringi. See süvendas tema teadmisi käsitletava ala suhtes. Ta
koostas Liivimaa ladinakeelse ajaloo ning Venemaa läänepoolsete
alade kaardi, mis hõlmab maa-ala Balti merest ida suunas Jaroslavini
ja lõuna suunas Niemunase jõeni.
Tähelepandav on kaardil leiduvate asulate nimede rohkus. Linnad
on kujutatud mitmetornilistena, lossid, kloostrid ja mõisad
ühetornilistena. Kõigi nende asukohad on tähistatud joonise
keskel asuva väikese ringikesega. Eesti linnadest on kaardil
tähistatud Tallinn (Reuel), Narva (Narua), Pärnu (Pernaw), Tartu
(Derpt) ja Viljandi (Fellin). Lossidest ja mõisatest on kaardil
kujutatud Hiiumaal Dachden. Kas selle nimetuse all peitub Suuremõisa
mõis või Hiiumaa on teadmata. Saaremaal esinevad asulatest Kuressaare
(Arensburgk) ja Maasilinn (Sonneburg). Mandril asuvatest mõisatest,
lossidest ja kloostritest on kaardil tähistatud järgmised: Padise
(Pades), Haapsalu (Haspel), Lihula (Leal), Velise (Tolk), Kiviloo
(Fegwevr), Pärnu (Pernaw), Virtsu (Werder), Kolga (Kolk),
Pirita (Birgita), Porkuni (Borch), Paide (Weissen), Puurmanni
(Talkef), Kavilda (Canelicht), Rõngu (Ringen), Helme (Helmet),
Vasknarva (Neuschlos), Kiltsi (Assa), Laiuse (Lais), Toolse
(Tolsburg), Kastre (Werbeck), Otepää (Oben Pel), Vastseliina
(Nuhaus), Sõmerpalu (Samerpal), Vaabina (Olsen) ja Koiküla (Adzel).
Seega on Eestis kujutatud 31 linna või väiksemat asulat.
S. Künnapuu artiklist [
Eesti 16. sajandi maakaartidel ]
|
Rootsi kaart 1712. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
|
Rootsi kaart 1815. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|