|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Virtsu Harrastusmuuseumi Selts
Asutatud 1996
Asutajad Hilda Kaas (1927-2008) ja Aino Vahter (1928-2006)
Registrikood 80184416
Arve Swedbankis 221021631745
Muuseumi juhataja Jüri Mõniste
90101 Virtsu,
Tammi tee 2,
Läänemaa
Info telefonil 515 1988 Jüri Mõniste
Koduleht: www.virtsu.ee
e-mail: virtsu@virtsu.ee |
|
18. veebruaril 2004 registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas Virtsu Harrastusmuuseum mittetulundusühinguna. Ametlik nimi on Virtsu Harrastusmuuseumi Selts, registrikood 80184416.
Kui olete Virtsu Harrastusmuuseumi tegemistest ja ettevõtmistest enda jaoks midagi huvipakkuvat leidnud, siis pakume võimalust ka ise sellele kaasa aidata. Arvele laekunud toetussummad ja toetajate nimed avaldame Virtsu harrastusmuuseumi lehel.
|
Algusaastad
1996-1997. Eramajas
Mõtteid kodu-uurimistööga tegelemiseks ja kodukandi
muuseumi loomiseks sigines ajapikku mitmete sündmuste mõjul
- Ülemaailmsed Läänlaste päevad, muuseumi
asutamine Hanilas, klubihoone põleng Virtsus. Energilise
kultuuritöötaja Aino Vahteri initsiatiiv sai otsustavaks
- hakata koguma kõike, mis puudutab taidlust ja elu-olu
Virtsus lähiminevikus.
Esialgu tegime nn. rahvaloenduse, millest selgus Virtsu inimeste
sünnikoht, vanus, millal Virtsu tulnud jm. Teisele stendile
panime materjale talupidajatest, samuti asutuste andmed. Vallast
saime teada talumaade suurused. Hakkasime koguma teavet kultuurielu
kohta. Põlengust olid õnneks alles jäänud
fotoalbumid. Nii siginesid riiulitele taidlusringide materjalid,
mida küll klubijuhataja esialgu ei tahtnud meile loovutada.
Nähes aga, et klubihoonet taastada ei õnnestu, andis
need meie valdusse.
Hilda Kaas pani kirja mälestusi noorusajast, noorte meelelahutusest
sõja ajal ja selle järel, kogusime mappidesse kohalikud
luuletused ja laulud. Siis tekkis Ainol mõte kirjutada
üles Virtsu vanemate inimeste elulugusid, koguda mälestusi
kuulsatest inimestest, jõulude tähistamisest, filmide
kohta, mis siinmail vändatud, sest massistseenides osalesid
ka kohalikud inimesed. Palju fotosid saime Endel Eirandilt,
kes kolhoosi ajal pea igast ettevõtmisest pilte tegi.
Hulganisti annetati endisaegseid rõivaid ja käsitööesemeid.
Kogunes ulatuslik materjal rannarahva elust-olust. Eraldi mapid
on meil Virtsu vaatamisväärsustest, sh Puhtu, Laelatu
puisniit, sadam ja majakas, Vanalinn jm. Esimene aasta kulus
kogumiseks ja paigutamiseks Hilda Kaasi eramaja suurde tuppa.
Seal toimus 7. aprillil 1996. aastal muuseumi avamine, millest
võttis osa paarkümmend külalist. Ekspositsioon
täienes pidevalt ja külastajaid oli üsna palju.
1997-1999. Virtsu koolimajas
1997. aasta sügisel algas majas kapitaalremont ja pidime
otsima uut ulualust, sest asju oli juba omajagu. Helistasime
koolijuhataja Leiumaale, kes lubas leida ruumi koolimajas. Saime
kasutada toa teisel korrusel. See oli küll pisike, kuid
lauad ja toolid olid sees, saime kasutada seinakappe. Mario
Viet ja Rein Küttim aitasid sinna vedada lisaks mõned
kooli vanad kapid. Seintele riputasime vaibad ja rõivad,
laudadele käsitööd, kirjavara mahtus kappidesse.
Puuduseks oli, et ruumi pääses läbi füüsikakabineti
ja majja tulles pidime tooma võtme ja hiljem tagasi viima.
Veel ei julgenud inimesed eriti kooli tulla, ka koristajatega
pidi arvestama ja suvevaheajal oli elu kinnine. Kuid harjusime
peagi. Suure laua ääres kirjutasime sageli mitmekesi.
Sel ajal tegelesime põhiliselt elulugudega. Ega inimesed
ise tahtnud kirjutada, põhiliselt sai küsitletud
ja see kirja pandud.
Pääsesime nii maakonnalehte Lääne Elu (ajakirjanik
Madis Pääbo), kui ka ETV-sse (Aare Laine). Koolimajas
käis külastajaid vähe, peamiselt õpilased
ja sõbrad. Sageli käisid suuremad tüdrukud
õpetaja Liia Viitaga muuseumi toas käsitöötunde
läbi viimas. Aga käisid ka külalised Soomest
ja Rootsist, külaliikumise aktivistid Läänemaalt,
40-liikmelised eakate grupid Orissaarest ja Pöidest. Korraldasime
õpilaste puhkenurgas mitu näitust jõulude,
vabariigi aastapäeva ja kodanike päeva puhul ja ühe
suurema näituse kooli fuajees.
Aga ka koolimajas algas remont. Kolisime oma kraami kooli muuseumi
kappidesse. Kuna pärast remonti me oma ruumi enam tagasi
ei saanud, hakkasime otsima uut asukohta.
1999-2001. Puidutöökoja
saalis
Puidutöökoja juhataja Endel Kadakas lubas meil kasutada
teise korruse saali. Esimeseks ürituseks uues asukohas
oli jõulunäitus 1999. a. detsembris. Koristasime
ruumi, sõprade abiga seadsime paika mööbli
ja väljapaneku. Riidekraami kiskusime kottidest välja
ja neist sai täis terve saali aknapoolne sein. Käsitööd
nende alla tumbadele seadis Erna Mätas.
|
Puidutöökoja teise korruse
saalis asus
Virtsu harrastusmuuseum 1999 - 2001
|
| |
Muuseumi 5. aastapäeval demonstreeriti
Virtsu Kaluri
filmiamatööride tehtud filme
|
| |
Vaated ekspositsioonile kevadel 2001
puidutöökoja saalis
|
Ekstra jõuludeks oli tehtud neli suurt kaltsunukku, üks
neist päkapikk Ferdinand (valmistas Liia Viita). Üks
lauake sai täis päkapikumaad lume ja 7 majakesega
(annetas Zoja Idvani). Elfriede Mõniste kandis ülakorrusele
kõik paberikraami. Hilda Hindoalla naelutas ja pani paika
kõik, millega teised hakkama ei saanud. Saali ühes
otsas olid puidutöökoja mööblinäidised.
Nende voodile seadsime oma tekid-padjad.
Esimesed külastajad olid Elfride Umal ja Meida Pärnja.
Tulid lasteaialapsed ja kooliõpilaste grupid. Pisikesed
laulsid meile jõululaulu, õpilased huvitusid vanadest
majapidamisriistadest.
Juulis 2000 toimusid Virtsu merepäeva raames ka kohalikud
kodukandi päevad. Lasteaia ruumides oli suur näitus
muuseumi kogudest ja tehti paljundatud voldik Virtsu ajaloo
kohta.
Puidutöökoja saalis toimus 1. detsembril 2001. Rapla-Virtsu
raudteeliini avamise 70. aastapäeva tähistamine. Muuseumi
kogudest olid väljas raudtee-teemalised materjalid. Kohal
olid Eesti Raudteemuuseumi, Eesti Muuseumraudtee ühingu,
Läänemaa Muuseumi ja Hanila Muuseumi esindajad. Näidati
videofilme Eesti Muuseumraudtee tegevusest Lavassaares.
2001-.... Lasteaias ja eramajas
Seoses puidutöökoja omaniku vahetusega pidime jälle
kolima. 2002. aasta kevadel lubas Virtsu Lasteaia juhataja Airi
Aavik meil suvekuudel kasutada lasteaia saali. Ülejäänud
aastaks lubati meie varandus paigutada kõrvalolevasse
endisesse riietusruumi. Sellega jääb ära pidev
eksponaatide edasi-tagasi tassimine. Muuseumi aktiiv saab koos
käia nii lasteaias oma varahoidlas kui ka Jüri Mõniste
eramajas, kus üks eraldi tuba on muuseumi kontoriks. Seal
asuvad kõik muuseumi trükised ja fotokogu. Huvilistel
on kogudega võimalik tutvuda etteteatamisel aastaringselt.
6. juulil 2002 avati Virtsu Harrastusmuuseumi suvine väljapaneku
Virtsu Lasteaias. Näituse teemaks talud Virtsus 1918-1940.
Kokku oli neid 37 majapidamist, kuid paljudest pole tänaseks
enam majaasetki alles. Talude teemat puudutab ka kogu ülejäänud
väljapanek - Virtsus ja lähiümbruse taludes valmistatud
igapäevased ja pidulikud riided, tööriistad ja
tarbeesemed. Lugemiseks-vaatamiseks on väljas Virtsu-teemalised
albumid ja kaustad. Erilist huvi peaksid pakkuma Virtsu inimeste
elulood. Aastatega on neid kogutud ja kirja pandud 115.
|
| |
Hilda Hindoalla, Aino Vahter ja
Hilda Kaas
muuseumi 5. aastapäeval
Fotod M. Mõniste 2001
Virtsu Harrastusmuuseumi juhataja
Jüri Mõniste
Foto Olev Kaas 2002
|
| |
.jpg)
Aino Vahter
28. juuli 1928 - 5. august 2006
Aino Vahter sündis Tartumaal Ilmatsalus. 1947. aastal lõpetas Abja keskkooli. Esimene töökoht oli Lavassaare turbatööstuses. 1964. aastal tuli koos perega Virtsu Kaluri kolhoosi. Aino töötas algul suitsutsehhis, hiljem raamatupidajana ja pensionile jäi 1983. aastal plekitsehhist. Pensionieas töötas veel kolhoosi sööklas kassapidajana. Ainol on kaks last ja kuus lapselast.
Aino Vahter oli ja jääb Virtsu kultuurielu väljapaistvaks esindajaks. 1960ndatel aastatel käis ta näitejuhtide kursustel ja juhtis üle kolmekümne aasta Virtsu klubi näiteringi. Igal aastal toodi lavale täispikk näitemäng ("Kuldvokk", "Kohvioad", "Mereväravad" ja palju teisi lavastusi). Aino kirjutas ka ise estraadipalu ("Maria Asperaagus"), korraldas huumorivõistlusi. Ta osales rahvamuusikaansamblis Viire, paljudes taidlusringides. Võttis agaralt osa Eesti taasiseseisvumisaja üritustest Rahvarindes ja mujal.
Kui 1993. aastal hävis tulekahjus Virtsu klubi ja taidlejatel ei olnud enam kooskäimiskohta, leidis Aino uue tegevuse - alustas koos Hilda Kaasiga Virtsu ajaloo talletamist. Otsis fotomaterjali, pani kirja enam kui sada elulugu, kogus käsitööesemeid, rõivaid, majapidamistarbeid. Sellest töö tulemusel asutati 1996. aastal Virtsu Harrastusmuuseum. Muuseumi mahukas kogus leidub uurijatele palju põnevat materjali.
2005. aastal omistati talle Hanila valla aunimetuse "Maasool".
Aino Vahter oli särav isiksus, kellest ümbruskonnale jääb helge mälestus.
Virtsu Harrastusmuuseumi Selts
|
Hilda Kaas (sünd. Soop)
7. dets. 1927 – 5. dets. 2008
Hilda Kaas sündis Virtsus Põlluvälja talus pere kolmanda lapsena. Lapsepõlv möödus Virtsus koduõues ja mere ääres mängides ning vanemaid talutöödes abistades.
Koolitee algas Hanila 6-klassilises algkoolis, mille ta lõpetas kiitusega. Edasiõppimise kihk oli suur, aga sõjaaeg piiras võimalusi. Ta asus paariks aastaks Paadremaa kodumajanduse õppekodusse, kus sai ülalpidamise kõrval ka praktilisi eluks vajalikke oskusi. 1945. aasta sügisel asus Hilda õppima Lihula Keskkooli. Osales aktiivselt isetegevusringides (võimlemine, rahvatants). Pärast keskkooli lõpetamist 1950. aastal alustas õpetajatööd Märjamaa rajoonis Loodna koolis. Tallinna Õpetajate Instituudi kaugõppeosakonnast sai 1955. aastal diplomi eesti keele ja kirjanduse erialal. Sellele ametile jäi truuks ligi 40 aastaks.
Loodnal abiellus ta matemaatika- ja füüsikaõpetaja Endel Kaasiga. Sündisid pojad Olev ja Aivar. Abikaasa toel ja õhutusel, kes õppis Tartu Ülikooli kaugõppes, asus ka Hilda oma haridust jätkama, samuti Tartus ja kaugõppes. Lõpetamata jäi vaid ülikooli viimane kursus, sest silmad haigestusid. Küllap see oli ülepingutusest - koolitöö, õpingud, kodus väikesed lapsed ...
1964. aastal määrati abikaasa Rapla rajooni Ingliste kooli direktoriks. Kümme aastat töötas Hilda seal õpetajana. Seal möödusid ehk kõige tegusamad ja meeldejäävamad aastad. Kui Ingliste kool 1974. aastal suleti, sai uueks töö- ja elukohaks Virtsu. Samal aastal avatud Virtsu 8-klassilises koolis töötas Hilda eesti keele õpetajana kuni pensionile jäämiseni 1991. aastal.
Virtsus alustati ka oma maja ehitamist, aga kuna õpetaja palk polnud kiita, jõuti sissekolimiseni alles 1986. aastal. Abikaasa suri, pojad alustasid iseseisvat elu, aga Hildal polnud aega igavust tunda. Lisaks maja ja aia eest hoolitsemisele tulid ka vanaema kohustused.
Kultuurihuvi saatis Hildat kogu elu. Virtsus osales ta laulu- ja tantsuansamblis "Viire", kogus kokku kirjandushuvilised. 1996. aastal sai temast üks Virtsu Harrastusmuuseumi rajajaid. Hakati koguma vanavara ning andmeid Virtsu ajaloo ja elu-olu kohta. Muuseumi esimene väljapanek oli Hilda kodus. Kodukant ja lapsepõlv on jäädvustatud mitmetes Hilda kirjutatud lugudes ja luuletustes.
Arvukatele õpilastele ja kolleegidele on Hilda meelde jäänud nõudliku, samas sõbraliku ja abivalmis inimesena, kes õpetajatööd kunagi ainult palgatööks ei pidanud. Saadud aukirjade hulk näitab, et ta oli kõigis kolmes koolis hinnatud pedagoog. 2006. aastal omistati talle Hanila valla aunimetus "Maa Sool".
Tema pikaajalise õpetajatöö tasuks on endised õpilased, kes teda meeles peavad. Nad on igal aastal külas käinud, juba oma peredega. Hildale olid nad kõik südamesse jäänud.
Viimastel aastatel hakkas tervis muret tegema ja üha rohkem aega tuli veeta haiglavoodis. Nelja kuu eest toimus ka üks rõõmus sündmus - sündis lapselapselaps Minna-Mai.
Mälestus Hilda Kaasist jääb kõigi teda tundnud inimeste südamesse.
Virtsu Harrastusmuuseumi Selts
Virtsu Põhikool
Virtsu Arenguselts
|
| |
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
