|  |
 |
 |
 |
|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
Viimased täiendused:
4.01 Virtsu ettevõtluskeskusest ei saa enklaavi
18.11 - Mis oleks, kui koliks... Virtsu?
7.10 - Sada aastat soomuslaev "Slava" uputamisest
(YouTube)
25.09 - Virtsu poolsaare loodus (YouTube)
25.09 - Virtsu poolsaar (YouTube)
11.07 Virtsu merepäeva video (YouTube)
10.07 Virtsu merepäevade võrkpalliturniiri võitis kodumeeskond
8.07 Virtsu 50. Merepäeva pildid
24.06 Virtsu hull kajakas
7.06 Algas Kõmsi-Virtsu teelõigu rekonstrueerimine
28.05 Pere-merepäev Virtsu linnuse juures
12.04 Algas mõisa talli väravakaarte taastamine
11.04 hooandja.ee - uus klaver Virtsu Kooli
8.04 Tallitalgud
19.03 Jüri Mõniste – Virtsu patrioot Vanemad täiendused |
|
Virtsu - alevik ja poolsaar Läänemaal
Hanila vallas.
Geograafilised koordinaadid: 58°34'16N 23°31'21E.
Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km 2.
Mandriga ühines 19. sajandil maatõusu ja teetammi
ehitamise tagajärjel. Alevik tekkis sadama ümbrusse
19. saj. lõpul. Elanikke 608 (1. jaan. 2013).
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13.
saj. lõpus kindlusrajatisi. Praegu on kasutusel kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu peetakse ühendust mandri ja saarte vahel; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam. Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010), raamatukogu, 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), plastaknatehas (2002), Virtsu Harrastusmuuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), seltsimaja (2008). Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu nimeline küla on ka Peipsi ääres Tartumaal Alatskivi vallas.
|
|
| |
|
| |
Eesti entsüklopeedia. Tartu 1937
Virtsu - Sadam ja tuletorn Läänemaa rannikul
Massu vallas; on laevaühenduses üle Suure väina
Kuivastuga. - Virtsu vasallilinnus oli nelinurkne hoone,
asetses mere ääres ja omas läänenurgal
tugevat ümmargust torni. Ta on ehitatud arvatavasti
15. saj. ja hävitati 1533 või 1534, praegu on
sellest säilinud vaid müüride alumisi osi.
* * * * *
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane
võttepaik. Siin on filmitud Eesti kõigi aegade
parimat mängufilmi Viimne
reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda),
Pulmapilt (1980), Reigi õpetaja (1977), Valge laev
(1970), Keskpäevane
praam (1967), Ühe küla mehed (1962), ...
|
1969. a. filmiti Kukerannas "Viimset
reliikviat" |
Virtsu
aleviku tänavanimed
Allika, Jaama, Kaare, Kase, Kõver, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vee, Viire.
Aidamäe tee, Kadaka tee, Puhtu tee, Põhja puiestee, Tallinna maantee, Vanaluubi tee.
|
Skeem ENE-st
|
Virtsu oli Internetis
puudulikult esindatud ja selle parandamiseks alustasingi
veebilehe tegemist. Materjali kogusin
trükistest ja internetist, viimasel ajal
Virtsu harrastusmuuseumist ja erakogudest.
Täiendan seda lehte vastavalt võimalustele.
Püüan arvestada kõiki ettepanekuid ja
märkusi. Arvamust veebilehe kohta saab avaldada SIIN. |
Mart Mõniste
(mart@virtsu.ee)
6. jaanuar 2001
|
Nõu
ja jõuga on selle lehe sisukamaks muutmisel abistanud:
Virtsu Harrastusmuuseum (Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri
Mõniste), Mardo Leiumaa (K.Met AS), Mehis Helme, Heiki
Muda (Eesti Muuseumraudtee), Laine Vesker (Hanila Muuseumi Selts),
Tiit Einberg (Eesti Meremuuseum), Mart Leiumaa (Virtsu Põhikool),
Peeter Vissak (Laelatu-Puhtu kaitseala), Arno Peksar, Eero
Sahk (Hanila Vallavalitsus), Helmut Polberg, Endel Eirand,
Elmo Viigipuu, Olev Kaas, Andres Valdre, Endel Kaseväli,
Hanno Ojalo, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson,
Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Veebimeister
Mart Mõniste © 2000-2017
|
|
|
|
|
