 |
 |
 |
 |
 |
 |
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
 |
|
|
|
|
|
16. aprill 1930 Lääne Elu Lääne kalurite karmid kombed -mees Nagu rahvasuu rääkida teab, olnud Vana-Virtsu meri Läänemaal, umbes sada aastat tagasi, väga kalarikas. Kalu saadud sel ajal nii rohkel arvul, et kalahunnikud vedelenud mererannal maas, kuna neid pole jõutud ära tarvitada. Kõige tähtsam kalapüügi koht olnud Kasteba rannas, mida nüüd Mõniste rannaks nimetatakse. Nimetatud rand varustanud kaladega kogu ümbruse, isegi kaugemalt elanikud käinud Kastebas kalu ostmas. Kalapüügi korraldus olnud mõisa käes, milleks ta annud püünised ja paadid. Tasu selle eest saanud mõis püütavast saagist 18%. Peale selle pidanud püüdjad veel kirikuõpetajale 1/2%, köstrile 1/4% ja kellamehele 1/8% kalu andma. Selle eest on pidanud vaimulik ka aastas üks kord kalaranda õnnistamas käima. Nagu rahvasuu tõendada teab, et ühe ainsamast püügist langenud kalu paadikipperile 32 toobrit ja teiste püügikaaslastele igaühele 16 toobrit. Sellest kogusest olid mõis ja kirikumõis oma koguse juba ära võtnud. Kalamehi olnud üldse neljakümne ümber, ühe ääre nooda püügil. Nende arvude varal võib ete kujutada, kui suur oli kalasaak neil aegadel. Püütud enamasti räimi, aga ka muid suuremaid kalu. Kui kalaostjad randa tulid, ei tohtinud puududa traditsiooniline viinapudel. Suurematel kalasaagi kordadel antud ühe ainsama viinapudeli eest terve koorem räimi koju viimiseks. Kelledel viinapudel puudunud, pidanud viimaseks jääma, ehk koguni tühjalt koju tagasi sõitma. Rannas olnud ka oma säädused olemas. Juhtunud, et kalurid, enamasti noored mehed, joobnud olekus kalaostjaid - noori tüdrukuid - tülitama kippunud, langenud selle eest valju karistuse alla. Süüdlased allunud kippari - kalapüügi salga vanema - valju karistuse alla, kelle otsekohesel käsul ka karistus täide saadetud. Karistus olnud süüteo suuruse ja iseloomu järele jaotatud kolme liiki: 1) kui kalur-poiss rannas tüdruku juurest kätte saadud, kastetud mõlemad vette; 2) kui kalur-poiss tüdrukut vägistada tahtnud, kuid mingisuguste asjaolude tõttu tegu korda saatmata jäänud, siis seotud süüdlasele köis ümber kõhu ja ta veetud kolm korda vastupidi ümber laeva; 3) kui aga vägistamine korda saadetud, siis seotud köis karistatavale ümber keha ja veetud kolm korda laeva kiilu alt läbi. Kahel viimasel juhusel mindud laevaga sügavasse vette, kus karistus täide viidud. Umbes 90 aastat tagasi juhtunud säärase süüteo karistuse juures Kasteba rannas raske õnnetus. Süüdlasel, kalur-poisil Põlma Jaanil, seotud köis ümber keha ja veetud kaks korda laeva kilu alt läbi. Kolmanda tõmbe ajal jäänud köis laeva alla kinni ega saadud meest enam laeva alt kätte. Sõutud küll kiiresti madalasse vette, kus leitud; et laeva kiil olnud alt lahti, mille vahele köis kinni jäänud. Mees toodud kaldale, kuid ellu äratada teda ei ole saadud, ehk kuigi selleks katseid mitmesuguseid tehtud. Peale selle juhtumise pole enam Kasteba rannas kala saadud. Küll olla jännatud päevi ja nädalaid, aga tagajärjeta. Siis likvideeritud kalapüüdmine Kasteba rannas ja kolitud teise kohta, Türni alla, kus uuesti kalapüüdmine alanud. Ka Türni rannas karistatud noori kalureid, kes keelusääduse vastu olnud eksinud. Viimane karistatav Türni rannas olnud noor poiss, nimega Kaaga Kaarel. Ta olnud kellegi Kaarli Miina nimelise tüdruku ära vägistanud. Et tüdruk karjuda ei saaks, olla Kaaga tüdrukule labakinda suhu toppinud. Kalurid ühes kipperi ja Kaarli Miinaga poissi Kaagat kohtu alla pole annud, vaid vedanud viimase häbistuseks kolm korda köie otsas ümber laeva. Tagasi artiklite lehele |
|
||
|
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ] |
|
||
|
||||