Virtsu on poolsaar, mis on teistest keskustest kaugel. Sakslaste Saaremaale tulekul põletati taganeva Vene sõjaväe poolt Virtsu poolsaare elamud maaga tasa. Sellest ajast ei ole suudetud Virtsu enam seltside tegutsemiseks kohast maja püstitada. Vabariigi algpäevil, mil Virtsu oli asustatud alles hõredalt, ei juletud veel seltsimaja saamisele mõelda. Virtsu kord-korralt tihedamalt asustamisega on enam hakatud vajadust tundma seltsimaja järele. Eriti viimastel aastatel, millal Virtsu sai raudtee, on Virtsu elanike arv kasvanud mitmekordseks. Käesoleval kevadel antakse veel umbes 50 kaluri- ja ehituskrunti välja, millede asustamisega elanikkude arv veelgi kasvab.

Kõigest sellest lähtudes on Virtsu aktiivsemad seltsitegelased pöördunud palvega vabariigi valitsuse poole, et praegune Virtsu piirivalve maja antaks kinkimise või müümise teel Virtsu pritsi-seltsimajaks. Teatavasti tahetavat piirivalvet ümber paigutada Virtsu tuletorni majja, kus ruumid sobivamad ja peale selle piirivalve täidaks siis ka tuletorni ülevaataja kohuseid. Valitsus sellele palvele vastust veel andnud ei ole, kuna piirivalve ümberpaigutamine olevat alles äraootaval seisukohal.

Hiljutisel Virtsu tuletõrje aastapäeva pühitsemisel arutati igakülgselt, kuidas endale seltsimaja juba eelolevaks suveks saada. Lõpuks asuti seisukohale, kui Virtsu piirivalve maja saamine ei peaks käesoleval aastal toetamist leidma, siis asuda ühise pritsi-seltsimaja ehitamisele. Seltsimaja ehitamist tahavad kõik Virtsu elanikud rahaga, materjalidega ja tööpäevade tegemisega toetada. Juba samal koosolekul pandi koosolijate poolt üle 50 krooni ehitusfondiks kokku. Seltsimaja ehitamist hõlbustavad sõjast järelejäänud mitmete hoonete müürid, mida väga hästi ära saab kasutada seltsimaja ehitamiseks.

Virtsu seltsitegevus on viimastel aastatel muutunud väga aktiivseks. Suvel korraldatakse pidusid ja muid kooskäimisi viljapeksurehtedes, kuna talvel, millal tegutsemiseks aega rohkesti, tuleb "talveunel" olla.



Tagasi artiklite lehele