6. jaanuar 1981 Töörahva Lipp
Postipoisi laulust ja meeldivast tööst
JUHAN PAJU, fotod HARLES PILTER

Kes poleks kuulnud nukrat vene rahvalaulu surevast postivedajast lagedas stepis. Vaevalt leidub nende ridade lugejategi hulgas inimest, kes mõnel seltskondlikul koosviibimisel ei oleks kaasa laulnud: "Uhke postipoiss sõitis kord maanteel ..." Millest see tuleb, et ühest ametist on nii palju laule, teist ei tuletata poole sõnagagi meelde?

Küsisin seda Virtsu sidejaoskonna ülemalt Helmuth Vahterilt, kes 36 aastat sides töötanud. H. Vahter arvas, et amet on vana, eks seetõttu ole aega olnud laulegi teha. Ja kui palju on veel laule kirja kirjutamisest, ootamisest või saamisest! Koos üldise kirjaoskuse levimisega muutus ka postipoiss populaarseks meheks, kes pidi vahendama kaugelviibivate, kuid lähedaste inimeste paberile pandud igatsused. Kas laulud H. Vahteri elukutsevalikut mõjutasid, seda on nüüd raske meenutada, aga valitud amet on talle kogu aeg meele järele olnud. Pole kunagi tekkinud päris tõsist mõtet, ei võiks mõne teise töö peale minna. Pärit on ta siitsamast Virtsu kandist, Kasekülast. Pole teda teiste rannapoiste kombel merele ega laia maailma rändama kiskunud. Pole meelitanud ka kõrgemad palgad (H. Vahter on ainuke meesterahvas rajooni sidejaoskondade ülemate seas), ta on pidanud kõige tähtsamaks rahuldustunnet tehtud tööst. Isiklik majapidamine, millega tegelemine samuti meeltmööda, toob ka midagi sisse.

"Tööga tuleb toime, ülemustega saab läbi," muheleb ta ise. Mis töösse puutub, siis selle kohta ütles rajooni sidesõlme vanemökonomist Vladimir Zemtšužin, et paremad maajaoskonnad on olnud ikka Pürksi, Virtsu ja Linnamäe, ükskõik kuidas nad kohad sotsialistlikus võistluses sõltuvalt kvartalist omavahel ära jaotavad. Ülemustega paistab H. Vahter ka sobivat, sest kui jutt veeres inimestele ja töökaaslastele, nii kunagistele kui praegustele, tuletas ta kõigepealt hea sõnaga meelde Virtsu sidejaoskonna kauaaegset ülemat Liidia Kuzminad. H. Vahter töötas kaua postioperaatorina tema alluvuses, hiljem, pensionipõlves, jäi L. Kuzimina ise veel kümneks aastaks postioperaatori ametisse. Tähelepaneliku ja korrektse suhtumisega inimestesse oli L. Kuzmina eeskujuks paljudele sidetöötajatele. Pensionipõlve peab nüüd ka Virtsu sidejaoskonna kauaaegne postiljon Hilja Aaspere.

Praeguse koosseisuga on H. Vahter igati rahul. Helje Soonik, kes pärast Lihula keskkooli lõpetamist Tallinna tehnikaikoolis nr. 2 sideoperaatori ameti selgeks õppis, on nüüd juba kolm aastat Virtsus. Lahtiste käte ja selge peaga, hakkaja iga töö peale. Heldi Sillukse tuli asendama dekreetpuhkusel viibivat noort operaatorit ja omandas kiiresti sidetööks kõik vajaliku. Äärmiselt täpne ja kohusetundlik töötaja. Malle Kiisk, jaoskonna ainuke postiljon, tuli siia kaks aastat tagasi. Temale sai Virtsu sidejaoskonnast esimene töökoht, õpib kaugõppekeskkooli 10. klassis. Perekond Kiisk saatis aastavahetust viimast korda mööda vanas kodus - korter "Lääne Kaluri" Virtsu osakonna uues majas on juba eraldatud.

Kui V. Hakulinen oleks töötanud Virtsu sidejaoskonnas, aga mitte vedanud posti laiali Soome metsakülade vahel, poleks temast ehk kunagi suusakuningat saanud. Virtsu sidejaoskond oli esimesi rajoonis, kus postkastid koondati gruppidena käidavamatesse kohtadesse ja nii saab üks postiljon kogu Virtsu poolsaare postisaadetiste kohaletoimetamisega hakkama.

Öeldakse, et küla hakkab linnaks muutuma sealtmaalt, kui külla ilmub ajalehekiosk. Virtsus pole nii kaugele veel jõutud ja ilmselt puudub selleks veel ka tõeline vajadus. Margid, postkaardid, kirjaümbrikud, vähesed üksikmüügile tulevad ajalehed ja ajakirjad saab Virtsu kandi elanik ikka sidejaoskonnast. Siit lähevad teele rahasaadetised ja postipakid.

Igal ikorralikul asutusel on oma plaan, mille täitmise järgi tööd hinnatakse. Virtsu sidejaoskonna rahaline plaan kõigub sõltuvalt kuudest 500 ja 1 000 rubla vahel. Mõnel talvekuul jääb summa väiksemaks, suvel aga, kui turistide ja puhkajate vool Saaremaale või Virtsu lähedastesse randadesse suur, kasvab vastavalt ka postivahendite müügist ja teenustest saadav summa. Aastaplaan täideti juba 22. detsembriks.

Maja ise aga, kus sidejaoskond asub, vajaks juba ammu remanti. Aga äkki saab sidejaoskond endale ruumid uude ehitatavasse merevaksalisse, kus sideteenused reisijatele käepärasemad! Asub ju praegune peateest veidi kõrval. Kui sidejaoskond tegi kõik, et pühadesoovid ja õnnitlused õigel ajal kohale jõuaksid, miks ei võidaks siis sidejaoskonnas endas oodata uuelt aastalt meeldivaid üllatusi.

Alati korrektse ja abivalmina tuntakse
Virtsu sidejaoskonna ülemat Helmut Vahterit

Posti sorteerivad Helje Soonik ja ...

... Heldi Sillukse

Tagasi artiklite lehele