











Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
13. september 1996 Päevaleht
Hanila vald asutas muuseumi
VELLO LÕUGAS
Viimasel nädalavahetusel toimus Eesti maa kultuurielus tähelepanuväärne
sündmus - Hanila vald Läänemaal avas oma muuseumi.
Läinud laupäeval tuli kiriku lähedal asuva vana koolimaja õue kokku
rida prominente maakonnast ja mujalt Eestist, eesotsas Eesti Vabariigi
presidendi Lennart Meri ja tema abikaasa Helle Meriga.
Kõrgete külaliste juuresolek andis sündmusele erilise tähenduse ja
pidulikkuse.
Palju räägitakse valdade raskest olukorrast, mis on ka tõsi, kuid,
nagu rõhutas president oma tervituskõnes - Hanila rahva ettevõtmine
näitab, et kui ikka midagi väga tahetakse, siis see ka ära tehakse.
Sada aastat vana paekivist koolimaja hoone on remonditud ja muuseumiks
kohandatud. Selle ja muude asjade juures aitas valda ka maavalitsus
ja mitu fondi. President ütles tunnustavaid sõnu Hanila valla rahva
ettevõtmise kohta ja meenutas oma "Hõbevalge" üht põhimõtet: "Kogemustest
teame, et mida kiirem mootor, seda tugevamad pidurid. Mida kiirem
areng, seda tähtsam on side minevikuga." Hanila valla muuseum on selline
side minevikuga.
Tuletati meelde "Hõbevalge" lugemisel tekkinud muljeid, mida omal
ajal väljendasid paljud eestimeelsed lugejad. Ehkki raamatu alapealkiri
oli "Reisikiri tuulest ja muinasluulest" mõjus ta oma ilmumise ajal
väga värskendavalt. Oli tunne nagu oleks meie umbse ajalootoa kõik
aknad igasse maailmakaarde korraga lahti löödud ja sinna tuppa voogas
äkki palju valgust ja värsket õhku. "Hõbevalge" lugemisel eestluse
meeli mõjutanud tunnet võis võrrelda Jaan Taltsi või Erika Salumäe
olümpiavõitudest saadud meeleolutõusuga.
Hanila muuseumi õuel tuletati meelde mitmeid "Hõbevalges" välja öeldud
mõtteid: "... kui te ei ole just turist, kui olete matkaja - minge
rahumeeli mööda viiesaja-aastasest ordulossist ja peatuge viljapõllu
ees, mida on üle kahe tuhande aasta lakkamatult haritud. Tehke sellest
üks kena pilt. Selles on suurem ajalugu, sest selles elab nii minevik
kui tulevik." ("Hõbevalge", lk 483).
Mitte igal pool pole õnnestunud maad harida 2000 aastat järjest. On
küllalt kohti Hanila vallaski, kus õhukesed paepealsed mullad maaharimise
käigus välja kurnati ja maad maha jäeti. Mõnel sellisel paari aastatuhande
eest sööti jäänud "surnud põllul" pole sigivusjõud taastunud tänapäevani.
Sealsamas Hanilas - Kõmsi paepealsel karjamaal alustasime 1969. aastal,
esmakordselt ida pool Läänemerd, muistsete põldude arheoloogilist
uurimist. Ligi pool tuhat madalat kamardunud kivihunnikut laialipillatuna
kadakasel karjamaal tekkisid siia maaharimise ajal juba enne meie
ajaarvamise algust, niisiis enam kui 2000 aastat tagasi. Kui selline
"surnud põld" on Eesti kaardil nagu ennemuistse haava arm veel nii
palju hiljem näha, siis võib küsida, kui kaua püsivad armid maad harinud
ja oma maad sööti jätma pidanud rahva hinges.
Hanila muuseum, mille sajad eksponaadid paigutas oma kohale Läänemaal
suvekodu omav kunstnik Heinz Valk, on oma praeguse näituse
põhjal vana rahvakultuuri kajastav muuseum, kus ühes ruumis on eksponaadid
ka Hanila endisaegse haridus- ja kultuurielu kohta. Kui etnograafiline
osa on rikkalik ja hästi esindatud, siis vallaelu muid tahke tahetakse
edaspidi oluliselt laiendada ja täiendada. Muuseumi vanavara enamik
on Porsiku talu vanaperemehe August Tampärgi - rahvasuus "Porsiku
Kustase" kinkevara muuseumile. See talu vanavara, mida ta oli veel
juurde kogunud, seisis tal aastakümneid talu lakas, mis oli tõeline
muuseum.
Muuseumi praegune juhataja Laine Vesker on sellele veel olulist
lisa organiseerinud, sh ka mitmed komplektid Hanila rahvarõivaid.
Nende ja muude asjade muretsemiseks on oma abistavat kätt ulatanud
ka Eesti Kultuurikapital ja kultuuriministeerium.
Nii tegijad kui ka nende töö tulemusi uudistama tulnud oma valla rahvas
ja kaugemad külalised olid veendunud, et Hanila valla muuseum ei ole
ilus hauakivi eelnevate põlvede töödele ja tegemistele, vaid tuleviku
Hanila üks kandev nurgakivi.
Tagasi artiklite lehele
|
|
 |
 |
|
|
|
 |
 |
|