Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
15. august 1997 Päevaleht
Hanila vitraažid sündisid Virumaal
REIN SIKK
Rakvere klaasikunstnik Riho Hütt (39) valmistas enam kui veerand
sajandit suletud olnud Läänemaa Hanila kirikule neli viie meetri kõrgust
vitraažakent.
Hanila 27 aastat suletud olnud kirikule vitraažakende saamiseks korraldatud
konkursil osales seitse autorit. Kunstnikud pidid kavandama neli kooriruumi
akent, millest igaühel on kaks kristlikku sümbolit: silm ja raamat,
tall ja süda, tuvi ja täht ning kroon ja mõõk.
"Ma olin algusest peale kindel, et just minu tööd peavad Hanilas olema,"
lausus Hütt, kes viimaste aastate jooksul on sakraalkunsti süüvimise
eesmärgil lugenud palju usualast kirjandust.
Hanila koguduse vanema Hermi Vainu hinnangul on Hüti tööd ühtaegu
lihtsad ja kõrge vaimsusega.
32 erinevast tükist koosnevate akende ülespanek algas Hanilas juuli
keskel. Selle nädala alguseks paika saanud vitraaže vaadates tõdes
Hütt, et alles kiriku akende ees, kollase ja rohelise valguse koosmõjus
said tema tööd õige sära. Aknad moodustasid kontrasti ehitusprahist
tulvil kirikule, mille taastamistööd on kestnud juba kuus aastat.
Kiriku taastamist on rahaliselt teatanud Vancouveri koguduse liige
väliseestlane Feliks Vaide.
Kunstiteadlase Voldemar Vaga hinnangul on 13. sajandil valninud
Hanila kirik stiilipuhtaim ühelööviline sakraalehitis kogu Eesti mandriosas.
1970. aastal rahapuuduse ja liikmete vähesuse tõttu likvideeritud
Hanila Pauluse kogudus taastati kolme aasta eest. Praeguseks on koguduses
200 liiget. Kiriku remondi ajal on jumalateenistused toimunud Virtsus.
Tagasi artiklite lehele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|