 |
 |
 |
 |
 |
 |
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
 |
|
|
|
|
|
10. aprill 2001 Lääne
Elu Hanila muuseum laienes ANNE TÕNISSON Paaris kitsukeses toas tegutsenud Hanila muuseum sai lõpuks tuleohutusspetsialistidelt loa avada teine korrus. Muuseumi äsjakuivanud taluõue kogunes tänavust esimest sooja pühapäeva veetma üle poolesaja uudistaja. Peeti pisilaata ja korjati raha muuseumiakende kaitsekile ostuks. Esines Tallinna kammerkoor. Hanila muuseumi juhataja Laine Vesker avas koosviibimise jutustusega Hanila "kangetest meestest ja naistest", kes on hoolt kandnud oma küla vaimuelu eest. Muuseumi loomise mõte pärineb aga August Tampärgilt, rahvasuus Porsiku Kustas, kes alustas vanade talu- ja majapidamistarvete kogumist. Tema auks kannab muuseum August Tampärgi nime. Pööningukorrus remonditi juba kaks aastat tagasi, mullu sai hoone ka uue katuse, kuid külastajatele avati see alles nüüd. "Tuleohutusega kooskõlla viimine võttis nii palju aega ja raha, et olnuks vaja rahavabrikut," tõdes Vesker. Vastavatud tuppa oli koondatud kohalike käsitöömeistrite looming seinavaipadest seelikuteni. "Hanila naised olid nii uhked, et igal külal pidi oma seelikutriip olema," ütles Vesker. Väljapaneku ehteks pidas ta Saima Mägi kolme roositud vaipa. "Need on kõige uhkemad tekid, uued pealegi. Viimane sai valmis alles talvel," ütles ta. Muuseumis oli ka näitlik peretuba, kust ei puudu isegi käokell. Massiivseim eksponaat oli vana regi. 105aastases majas tegutses 1975. aastani kohalik hariduskants - Virtsu (hiljem Hanila) vallakool. Ka pärast seda kandis hoone mõnda aega kultuuritsentrumi ideed - seal oli kohalik rahvamaja ja kino. Hoone kaotas tähtsuse, kui vallakeskus kolis Kõmsile. Sinna rajati kolhoosikeskus, paneelelamud, kultuurimaja. Elu tuli kiriku kõrvale majja tagasi 1993, mil rajati Hanila muuseum. 1996ndast on see külastajaile avatud. Muuseumi perenaine tänas kõiki muuseumi sõpru, tõstes esile Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Marika ja Heinz Valgu, Marika Blossfeldti ja Ants Roose osa. Tänu jätkus ka kunagise pasunakoori eestvedajale Mihkel Popsile. Tema lapselapse Uno Naissoo algatusel loodi 1962 eksperimentaalkoor, millest on välja kasvanud Tallinna kammerkoor. Praeguse dirigendi Aivar Lestsinski juhatusel kõlasid muuseumi avamisel viisid vaimulikest lauludest folkloori ja nüüdisaegse klassikani. "See kontsert oli ammu kokku lepitud - mõtlesime kõik varakult läbi," põhjendas Lestsinski kava valikut. Koor andis kontserdi ka renoveerimisjärgus Hanila Püha Pauluse kirikus. Hanilas oli kooril viimane esinemine enne välisturneele sõitu. Tagasi artiklite lehele |
|
||
|
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ] |
|
||
|
||||