Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
5. märts 2002 Lääne
Elu
Hanila vald saab kaevandusmaksust miljon
krooni lisatulu
TARMO ÕUEMAA
Teadlaste värske uuring tõestas, et Kureveres kaevandatav
ehituskivi on tegelikult suure magneesiumisisaldusega tehnoloogiline
dolomiit.
Kui siiani maksis kaevandusfirma AS Partek Nordkalk iga kantmeetri
ehituskivi pealt kaevandusmaksu natuke üle 5 krooni, siis tehnoloogilise
dolomiidi kuupmeetri maks on üle 20 krooni.
"See oli päris valus löök, aga loodame, et saame
jätkata," ütles Partek Nordkalki direktor Jüri
Luud. Kurevere karjäärist kaevandatavast viib firma lõviosa
Virtsu sadama kaudu Euroopasse. "Maailmaturul jääb
hind ju samaks, järelikult peame hakkama kohapeal pitsitama,"
ütles Luud. "Tõenäoliselt tuleb vähendada
kulusid tööjõule."
Kurevere dolomiidist tehakse tootja andmeil killustikku ja pulbrit,
mida kasutatakse põldude väetamiseks. Praegu töötab
Hanila valla maa-alale jäävas Kurevere karjääris
20 inimest, peale selle autojuhid.
Miljon vallale
Möödunud aastal kaevandas Partek Nordkalk Kureverest 83
000 kantmeetrit dolomiiti. Kaevandusmaksu maksis ettevõte sellelt
460 000 kr. Kui tänavu jääb kaevandusmaht enam-vähem
samaks, nagu ennustab Jüri Luud, maksab ettevõte kaevandusmaksu
1 734 700 krooni.
Et 70% kaevandusmaksust laekub kohalikule omavalitsusele, saab Hanila
vald varasema 325 000 krooni asemel tänavu karjääri
pealt 1,2 miljonit krooni.
"Kogu meie tegevusest võidab kõige rohkem Hanila
vald," ütles Jüri Luud. "Oleme rõõmsad,
et suur osa maksust jääb valda, mitte ei lähe Tallinna."
Ministeerium sai oma tahtmise
Kurevere dolomiidikaevandamise saaga käivitus 2000. aastal, kui
AS Partek Nordkalk taotles keskkonnaministeeriumilt luba kaevanduse
laiendamiseks.
Keskkonnaministeerium keeldus loa andmisest, viidates 1990ndate keskel
tehtud Geoloogiakeskuse uuringutele, mille andmeil võib Kurevere
dolomiidi magneesiumisisaldus olla nii suur, et selle saab liigitada
tehnoloogilise dolomiidi alla.
Suur magneesiumisisaldus lubaks dolomiiti müüa hoopis muuks
eesmärgiks, näiteks klaasi-, tsemendi- ja paberitööstuses
või siis mustas metallurgias kasutamiseks.
AS Partek Nordkalki juhid kinnitasid siis, et müüvad dolomiiti
ehituskiviks ja kui neilt hakatakse nõudma mitu korda kõrgemat
kaevandusmaksu, lõpetavad nad kaevandamise.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna
juhataja Rein Raudsepa sõnul on kõrgem kaevandusmaks
õiglane.
"Kui kaevandaja väidab, et müüb dolomiiti odavalt,
ei ole see riigi mure," ütles ta. "Tähtis on hinnalist
maavara mitte poolmuidu ära anda." Raudsep ütles, et
väärtusliku dolomiidi käsitlemine ehituskivina on sama,
mis teemantidega varblast loopida.
Eestis on kaht liiki maardlaid. 726 neist on kohaliku ja 39 üleriigilise
tähtsusega. Viimaste hulka kuulub ka Kurevere karjäär.
"Rahas on suur vahe," ütles ta. "Kogu kohalike
maardlate kaevandusmaks läheb omavalitsusele. Üleriigiliste
maardlate maksust saab 30% keskkonnainvesteeringute keskus."
9,6 hektari suuruse mäeeraldise ja 10,95hektarise teenindusmaa
andmise Partek Nordkalkile otsustab 12. märtsil maavarade komisjon.
"Ma ei saa praegu kindlalt öelda, et firma Kurevere karjääri
laiendamiseks loa saab," ütles Raudsep, kes on üks
komisjoni 12 liikmest. "Praegu ei ole me aga saanud ühtki
protesti, mis seda takistada võiks."
Oleks vaja kolme kaevandust
Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et valla kasu kaevandusmaksu
tõusust on ajutine. "Tuleb arvestada, et riik vähendab
tuleval aastal selle võrra toetusfondi," ütles ta.
Hanila vald saab praegu riigilt toetust veidi üle 3 miljoni krooni
aastas.
"Et saaksime isemajandavaks, peaks Partek Nordkalk oma kaevandusmahtu
kolmekordistama," ütles Peksar.
"Konkreetset tulu saame iga 100 000 maksudest laekuva krooni
pealt 5000-8000 krooni," ütles ta. "See on mõni
protsent, mis toetusfondi vähenemise arvel meile arvestatakse."
Tagasi artiklite lehele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|