„Ideaalset varianti pole,” ütles Hanila vallavanem Arno Peksar. „Maantee tuleks elamuist võimalikult kaugele.” Napilt jäi volikogus peale vallavalitsuse ettepanek rajada trass Majaka tänava lähedalt. Mõlemale poole tee äärde jäävad elamud ja esialgseil andmeil kaks maja koguni trassile ette.

Rahvas on teadmatuses

Kohalikke teeb murelikuks, et otsused on juba langetatud, aga nendega pole keegi nõu pidanud. „Kui maanteelaiendust arutati, aeti rahvas kokku, tuulegeneraatorite korral samuti, püsiühenduse kohalt pole aga piuksugi,” ütles Majaka tänava elanik Endel Eirand. Tema sõnul valavad kaks vanainimest, kes aimavad, et nende maja võib just teele ette jääda, juba pisaraid.

Peksar kinnitas, et läbirääkimiste aeg on alles ees. Volikogu eelistust kaalub maanteeameti tehnoosakond ja alustab sobiva variandi leidmisel kohe läbirääkimisi inimestega, kelle maad jäävad tulevasele trassile.

Virtsu rahvas on veendunud, et sild peab tulema, keegi ainult ei taha, et see tema akna alt läbi läheks, märkis vallavanem.

Endel Eirand pakkus võimalikku lahendust, et ühendus tuleks kaugemalt läbi metsa. Teele jääks ette vaid paar tühja maja. Uusi variante ei arvesta vald aga enne, kui maanteeamet on senipakutu tagasi lükanud.

Maanteeameti variant, mille põhjal läheks tee ümber Virtsu asula ja jookseks Virtsu maanteele Puhtu tammi kaudu, volikogule ei sobinud. Vallavanema sõnul on vähemalt 25 inimest, kellega peaks sel puhul läbirääkimisi pidama. „Virtsu jääks siis kahe maantee vahele, praegune Virtsu maantee jääks aga kruusatee seisu. Aukude lappimine jääb teisejärguliseks, talvel lükatakse teid lahti üle päeva,” kirjeldas Peksar, miks maanteeameti variant vallavolikogule ei sobinud.

Hinna võib kõrgeks kruvida

Läbirääkimisi peab maanteeamet praeguse kava kohaselt pidama tosina inimesega. Kui kas või üks neist ei nõustu kaupa tegema, jääb asi katki. „Kes tahab oma maad kallilt müüa, sellel on see võimalus,” ütles Peksar.

„Ei tea, kuidas see läbirääkimine käima hakkab — jurist tuleb nutvat mutikest pikali rääkima,” oli Eirand skeptiline.

Kui tsooni jääb terve kinnistu, on Peksari sõnul võimalus nõuda uut maja ja valuraha. „See on olnud riigi senine käitumismall,” ütles ta. Vallavanema teada kavatseb üks mees küsida hektari maa eest peaaegu miljon krooni.

Maanteeameti peadirektori asetäitja kt Peeter Skepasti sõnul tuleb läbirääkimistel lähtuda seadusest ja maatüki väärtusest.

Skepasti sõnul on võimalik, et maid hakatakse kokku ostma tuleval aastal.

Sillaehitus võib alata kolme aasta pärast

Kuigi valitsus pole Saaremaad ja mandrit ühendava silla ehitamist heaks kiitnud, käib vilgas ettevalmistustöö. Teede– ja sideminister Toivo Asmer nimetas oma viimasel Hanila–visiidil ideaalseima variandina sillaehituse algusajaks aastat 2005.

Hanila valla üldplaneering hakkab jõudma lõpule, sel põhjusel peab Peksari sõnul saama selgeks ka trassivariant. Kui püsiühendus ära jääb, ei rajata ka lisateejuppi, sest üldplaneering ei kohusta millekski.


Lääne Elu juhtkiri
Võtke rahulikult

Virtsulased on ärevil: kelle õuest läheb läbi uus Saaremaa sild, kes peab oma turvalisest elamisest loobuma? Ärevil on ka vallavalitsus: mis saab, kui sild ei tulegi läbi Virtsu?

Lääne Elu peab siinkohal paslikuks paanikas vallarahvale ja –juhtidele meelde tuletada, et silla rajamisel on veel õige mitu küsimärki. Esiteks pole teada, kas silda üldse tulebki. Tõsi, sellesisuline plaan on tehtud. Puudu on aga projekt, keskkonnamõju hinnang, raha, ehitaja jms. Mis kõige tähtsam — puudu on valitsuse otsus.

Saarlaste ja regionaalministri soovist sillaühendust saada jääb üksi väheks. Kui sild ei osutu investoreile küllalt atraktiivseks ega meelita ligi Euroopa Liidu raha, jääb ta rajamata.

Seega ei tasu ka Hanila vallavalitsusel üldplaneeringuga kiirustada. Silla rajamine otsustatakse paari lähema aasta jooksul ja see otsus võib tulla nii– või naasugune. Siis on ebamugav hakata planeeringut uuesti ümber joonistama. Samuti ei mõjuta juba valmis planeering kuigivõrd seda, kuhu silla mandripoolne ots jääb.

Võetagu asja rahulikumalt, enneaegne paanika ja rabelemine pole kellelegi tulu toonud. Ehk nagu vanarahvas ütles: „Ära enne hoost osta, kui tall valmis”.


Tagasi artiklite lehele