Eesti Energia käivitab oktoobris nii Jägala jõe Linnamäe hüdroelektrijaama kui ka Virtsu tuulepargi ühe generaatori, alustades sellega esmakordselt isetaastuva ehk alternatiivse elektri tootmist. Linnamäe hüdroelektrijaam ja Virtsu tuulegeneraator annavad plaani kohaselt 0,2 protsenti Eestis tarbitavast elektrist. Kui praegu moodustab Eesti Energia poolt teistelt väiksematelt hüdroenergia tootjatelt ostetav elekter ligi 0,1 protsenti tarbimisest, siis Eesti Energia enda alternatiivjaamadega loodusesõbraliku elektri hulk kolmekordistub. Samas on see siiski mägisemate hüdroenergia tootjariikidega võrreldes väike osakaal.

Eesti Energia taastuvenergia üksuse direktor Martin Kruus ütles ETAle, et Jägala jõe Linnamäe hüdroelektrijaama ehitustööd on valmis ning praegu käib jaama seadistamine ja testimine. Jaama käivitamiseks oktoobris hakatakse ka kohalikus paisjärves veetaset tõstma. Jaam hakkab tootma aastas keskmiselt 7 miljonit kilovatt-tundi elektrit, millest piisaks 350 elektriküttega 20.000 kilovatt-tundi aastas elektrit tarbiva majapidamise rahuldamiseks.

Linnamäe hüdroelektrijaamas kohapeal ei hakka töötama ühtki inimest, jaam on kaugjälgitav ja osaliselt ka kaugjuhitav.

Kruus ütles, et Linnamäe hüdroelektrijaama taastamine läks maksma ligi 30 miljonit krooni ja praeguse alternatiivelektri kokkuostu hinna järgi, mis on 90protsenti kodutarbija tariifist, on jaama tasuvusaeg 7-8 aastat. Samas ei maksa Eesti Energia iseendale tavalisest kõrgemat alternatiivelektri kokkuostuhinda. “Suure majandusliku efekti asemel on Eesti Energia huvi saada kogemus arendusprojektidest,” lausus Kruus.

Oktoobri algupoolel peaks käivituma ka Virtsu tuulepark, kuhu paigaldatavast kolmest tuulegeneraatorist kaks kuulub OÜle Roheline Ring ja üks Eesti Energiale. Ehitustööde kogumaksumuseks kujuneb ligi 36 miljonit krooni, ühisprojekti realiseerimist soodustas Saksa majandus- ja tehnoloogiaministeeriumi toetus 6,5 miljonit krooni. Tuulepargi toodetud elektrist peaks piisama 250 elektriküttega eramu vajaduse rahuldamiseks.

Alternatiivselt toodetavat elektrienergiat müüakse Eesti Energia Rohelise Energia osalussüsteemi, mis võimaldab soovijatel tarbida kallimat, kuid loodussõbralikku elektrienergiat.

Eesti Energial on lisaks eeltooduile käsil ka Keila-Joa hüdroelektrijaama rajamine, mis kestab keskkonnamõju hindamise ja arhitektuuriajaloolise uuringu tõttu veel ilmselt 2004. aastani. Põltsamaale rajatava hüdroelektrijaama ehitamiseks tuleb Eesti Energial teha kalatrepp ja enne seda kalauuring. Ka see jaam ei valmi enne 2004. aastat.

Kruus lisas, et Eesti Energia taastuvenergia üksusel on tegemisel ka Ahtme põlevkivielektrijaama ümberehitamise uuring, mille kohaselt peaks jaamast saama puiduhakke- ja turbaküttel bioelektrijaam.


Tagasi artiklite lehele