12. oktoober 2002 Postimees
Saaremaa miljardisilla teekond joonistati
merekaardile
MARKO PÜÜA
Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojad on kaardile
lõpuks ära märkinud koridori, kuhu võiks ehitama
hakata Suure väina ületamist hõlbustavat ligi seitsme
kilomeetri pikkust silda või tunnelit.
Saare maakonda ülejäänud Eestist eraldava väina
«kuiva jalaga» ületamise tehnilisi võimalusi
juba aastaid uurinud maanteeamet on jõudnud järeldusele,
et parim võimalus oleks silla- või tunneliehitust
alustada Virtsust.
Praegusest sadamakohast ligikaudu kilomeetri kaugusele rajatud
Virtsu tuulepargi lähedalt alguse saav trass kulgeks üle
väina mööda Viirelaiu põhjaservast ning lõppeks
Muhumaal Võikülas.
Maanteeameti tellimusel trassi asukohti vaaginud Tehnokeskus oli
selle variandi ühe soosikuna juba ammu välja valinud.
Hiljaaegu lõpetatud uuring kinnitas valikut veel kord ning
juba on sellele oma heakskiidu andnud nii Muhu vallavolikogu kui
ka Hanila vald mandril.
Kompensatsioonilootus
Mõlemasse valda tuleks koos püsiühendusega ehitada
mitu kilomeetrit uut maanteed. Kui Muhumaal pole see mereäärsete
maaomanike seas seni nurinat tekitanud, siis tihedama asustatusega
Virtsu alevikus küll.
Hanila vallavanem Arno Peksar rääkis, et üks maaomanik
on oma rahuolematusest ka vallamajas rääkimas käinud.
«Ta väidab, et tee läheks veel 18 inimese maadelt
läbi,» lausus vallavanem.
Peale selle ühe maaomaniku pole vallamajas rohkem kurtjaid
seni käinud. Peksari sõnul oleks nüüd loomulik,
kui riigi esindaja tuleks ja ütleks rahvale, kui palju neile
maa eest kompensatsiooni makstakse.
«Üldiselt olen inimestele öelnud, et enne pole
mõtet rapsima hakata, kui riik pole oma pakkumisi teinud,»
sõnas Peksar.
Pool rahast riigilt
Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Shkepasti sõnul
on ainuüksi trassi äramärkimine püsiühenduse
loomisel suur samm edasi. Samas ta lisas, et loomulikult pole praegunegi
valik lõplik, sest nii suure ja kuluka projekti puhul võib
aja jooksul paljugi muutuda.
Rahast rääkides rõhutas Shkepast sedagi, et maksumuse
koha pealt pole oluline, kas mandri ja Muhumaa vahele ehitatakse
sild või tunnel. Samuti nüüd septembri lõpuks
valmis saanud arvutuste järgi kuluks mõlema ehitamiseks
1,3 miljardit krooni. On pakutud, et poole sellest maksaks riik
ning ülejäänu tuleks hankida kas siis välisfondidest
või eraäridest.
Regionaalministri büroo eestvedamisel tehtud küsitlused
on näidanud, et saarlased on rohkem silla kui tunneli poolt.
Eksperdid on pakkunud, et selle põhjuseks on inimeste vanad
hirmud maa alla mineku ees ehk teadmatus, mis nendega seal juhtuda
võib, ning klaustrofoobia.
Ka regionaalminister Toivo Asmer on ühes usutluses Postimehele
tunnistanud, et vaekauss kaldub vägisi silla kasuks. Samas
on ta ka pakkunud, et kui kõik plaanide järgi läheb,
siis saab juba aastal 2010 mandrilt Saaremaale silda mööda
sõites.
Makett olemas
Mitmed asjatundjad on märkinud, et tunneli ehitamine tuleks
sillast ehk isegi odavam, kuid selle käigushoidmine on jälle
kulukam. On välja arvutatud, et kui silla ületamise tasu
hakkaks olema sama kui praegu parvlaevapilet, tasuks kuni kaks miljardit
maksev sild ennast ära umbes 15 aastaga.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach on
aga juba Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest
ette jõudnud. Kevadel ehitas ta valmistas mudeli, mille järgi
võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1
kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.
Ka Kulbach valis oma silla asukohaks lõunapoolseima trassi,
mis algab Virtsust, möödub Viirelaiust ning jõuab
lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele.
Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige
selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit
krooni.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Shkepast ütles, et
see on hea, kui keegi on juba mõelnud selle peale, milline
sild olla võiks. Samas ta lisas, et sellest kõigest
oleks täna veel vara rääkida.
Küsimusele, kas siis aastal 2010 saab kuiva jalaga mandrilt
Muhumaale, vastas Shkepast: «Kõik on reaalne, kuid
ma pole poliitik, kes lõpuks otsustab, kas püsiühendus
tuleb või mitte.»
Kuiva jalaga Saaremaale
- Üle Suure väina mandrilt Muhumaale kulgevast püsiühendusest
hakati rääkima juba pärast Väikese väina
tammi valmimist 1896. aastal.
- 1996. aastal kerkis idee jälle päevakorda ning selle
elluviimiseks loodi Saaremaal eraldi sillakomisjon.
- Tänaseks on uuritud geoloogiat, ehituskonstruktsioonide
maksumust, liiklusintensiivsust ja rahastamiskontseptsioone.
Allikas: maanteeamet
Juhtkiri: Sild see tulgu
Mandrit ja Saaremaad ühendava püsiühenduse rajamine
ei ole mägede taga
Pääsu pole, ütlevad asjalikumad saarlased, kui jutt
mandrit ja saart ühendavale püsiühendusele läheb.
Kas selleks on sild või tunnel, on juba maitseasi - kellel
tekib tunnelis klaustrofoobia (kinnise ruumi kartus), kes kardab mere
kohal sillal kõrguda. Rahalises vääringus vahet ei
ole - mõlema ehitus läheb maksma umbes 1,3 miljardit krooni.
Saaremaa silla loo kohta tõdeb Postimees filosoofiliselt:
ta liigub siiski. Nüüd on jõutud järjekordse
verstapostini - välja on selgitatud silla (tunneli) võimalik
asukoht. Jääb vaid loota, et nüüd ei järgne
sellele eestlastele teinekord nii omast väiklast kemplemist
stiilis «kelle kapsamaa kannatab enam». Muidugi tuleb
enne üheksa korda mõõta, et üks kord lõigata,
aga ükskord lõigata siiski tuleb.
Üks põhiline vastuargument püsiühendusele
on, et siis tuleb Saaremaale liiga palju võõraid.
Aga võõrad on juba platsis - vaadake, kui palju on
mujalt tulnud (ja mitte ainult Eestist, vaid kamaluga ka väljastpoolt)
ostnud saarel maid, rajanud endale siia suvekodu. Või kui
palju käib Muhu- ja Saaremaal ühe või paari päeva
turiste.
Saaremaa Laevakompanii raporteeris oktoobri alguses, et üheksa
kuuga on nad teenindanud 120 000 inimest rohkem kui eelmisel aastal
samal ajavahemikul. See on peaaegu Tartu-suuruse linna jagu inimesi.
Ja igal aastal tulevad uued eduraportid.
Kõik taandub kokkuvõttes ikkagi sellele, kuidas
oskavad sissetulijad hoida selle haruldase paiga omapära. Saarlased
ei anna andeks ei üleolevat suhtumist saare loodusesse ega
endisse. Kui suudad võõrast omaks saada, oled väärt
saarel elama. Kui ei, süüdista ennast, kui inimeste keskel
üksikuks jääd. Aga see reegel ei kehti mitte ainult
Muhu- või Saaremaal, see kehtib kõikjal - kuidas sina
külale, nõnda küla sulle.
Muidugi peab kaunile liivarannale maasturiga sõitja või
see, kes jaanilõkke tarvis looduskaunis kohas puid maha võtab,
saama nii avaliku hukkamõistu kui ettenähtud karistuse
- avatus eeldab mõistagi ka suuremat kontrolli.
Tugev alus sillale pandi siis, kui Kuivastus ei võtnud enam
reisijaid vastu Vene piirivalvurid, vaid auto või buss võis
joonelt vurada praamilt Muhumaa teedele. Kõik hilisem on
vaid selle loogiline jätk.
Loogika vastu aga ei saa - niisiis, sild see tulgu!
Tagasi artiklite
lehele
|