Peale lõhkekehade oli kaiehitaja aastakümneid tagasi kasutanud täitematerjaliks ka mürsuhülsse.

Neli mürsukesta tõid kohalikud elanikud Virtsu harrastusmuuseumi. Selle juhataja Jüri Mõniste ütles, et üks muuseumi jõudnud kest on tõenäoliselt Saksa ja ülejäänud Vene päritolu.

„Nad on Virtsust leitud, ega neil muud väärtust ole. Kest nagu kest ikka,” sõnas Mõniste.

Ta ütles, et kohalikud elanikud meisterdavad tühjadest mürsukestadest lillevaase ja kasutavad neid aiakaunistusena. Sadamas töötava ekskavaatorijuhi Raivo Nõmme sõnul ootavad inimesed sadamas, et kesti suveniiriks viia.

Nõmm lisas, et kai täitekehast tuli päevavalgele terve mürsuladu. Mõned mürsukestad on hästi säilinud. Leitud miinid ja mürsud pärinevad tõenäoliselt sõjaväe laskemoonatagavarast, kasutatuid nende hulgas ei ole.

Mürsuleiu tõttu pole sadamas reisijavedu katkenud. Sadama omaniku AS Saarte Liinid arendusdirektor Peeter Oopkaup ütles, et ehitustööd peatati, kuni demineerijad mürsud minema toimetasid.

„Demineerijad on tegutsenud kiiresti ja professionaalselt,” ütles ta.

Päästeameti pressiesindaja Mari Tikan ütles, et sadamast leitud neli miinipildujamiini ja kaks mürsku on kahjutuks tehtud.

Ta lisas, et lõhkekehade tühje kesti ei tohi ise töödelda. „Inimene võib ekslikult arvata, et leitud ese on ohutu, kuid tegelikult võib selles olla lõhkeaine või püssirohu jääke või muid ohtlikke elemente,” ütles Tikan.

„Soovitan lasta tühjad kestad demineerijail läbi vaadata,” ütles Tikan. Mürsukestade kojuviimine ei ole karistatav.