15. juuli 2003 Lääne
Elu
Virtsu merepäeval käis rekordarv inimesi
MARIS SANDER
Laupäeval, 12. juulil käis Virtsu merepäeval ligi 1500
inimest. Nii suurt rahvahulka Virtsu suurim külasimman ei mäletagi.
Keegi ei tea, mitmendat aastat tänavu Virtsus merepäeva
tähistati. Me ei olegi kindlad, kas oli seitsmes, kaheksas
või kümnes Virtsu merepäev, ütles Kõmsi
rahvamaja juhataja Lea Mäeorg. Ometi on merepäeval pikem
ajalugu. See on välja kasvanud kaluripäevast, mis sai alguse
teadaolevalt juba 1965.
Siis said kokku kalurid, kes pidasid võistlusi võrgupunumises,
kalasuitsutamises ja köiepunumises. Nüüd on merepäeval
võrkpallivõistlused, külalaat, mitmesugused jõukatsumised
ning õhtune simman tantsu ja lauluga. Seekord lahutasid külarahva
meelt Eduard Salmistu estraadikavaga Rakvere teatrist ja Voldemar
Kuristik hambasõuga. Muusikat tegid "Kolm Krooni"ja
"Hea Story".
Esimene koolikokkutulek oli arvuka osavõtuga
Esimest aastat Virtsu ajaloos tulid merepäeval kokku Virtsu
kooli vilistlased, endised ja praegused õpilased ning töötajad.
"Kooli kokkutulekult käis läbi üle 200 inimese,"rääkis
suurest osavõtust kooli huvijuht Anu Mätas.
Kooli kokkutulek algas piduliku rongkäiguga Tallinna Sadama
puhkpilliorkestri saatel. Hiljem andsid koolilapsed kooliõuel
kontserdi. Sel aastal tähistas Virtsu põhikool oma 30.
aastapäeva. Algkool loodi Virtsu aga juba 1940.
Populaarne oli munaviskamine
"Spordivõistlused läksid väga ladusalt,"
ütles võistluste eestvedaja Martin Vänt. Võrkpallivõistluse
võitis Kullamaa meeskond, kes sai auhinnaks sepistatud lambid.
Kohalik Virtsu meeskond jäi teiseks.
Eriti meeldisid rahvale jõukatsumismängud. Vänt
rääkis, et munaviskevõistlusel viskas muna kõige
kõrgemale Anti Kõmsist, kes püüdis tervelt
kinni 12 meetri kõrgusel ära käinud toore kanamuna.
"Osal kukkus muna pähe katki," sõnas Vänt.
Külarahvas osales usinasti ka õllevaadiga kükitamise
võistlusel ning jõukatsumisel õllejoomises.
Harrastusmuuseumi fotonäitus
Virtsu lasteaia ruumides näitas harrastusmuuseum vanu fotosid
Virtsu elust. Väljas olid ka majakate hooldaja Endel Eirandi,
põllumees Heikki Rahe, ilmavaatleja Arno Soometi ja Mart
Mõniste fotod. Vanim eksponeeritud 300 foto seas oli aastast
1967.
"Kõige rohkem tekitasid elevust fotod Virtsu inimestest,"
rääkis muuseumi juhataja Jüri Mõniste, kelle
üleskutsel ka edaspidi muuseumi kogusse vanu fotosid kogutakse.
Et sel aastal tuleb lasteaias remont, siis fotonäitust seal
enam vaatamiseks ei ole.
Fotonäituse puhul oli külarahval võimalik näha
ka telemees Rein Hansoni filme Virtsu tuulegeneraatoritest.
Harrastusmuuseum osales Virtsu merepäeval näitusega kolmandat
aastat.
Sponsorid nõuavad merepäevadele uut nime
Virtsu merepäeva eelarve oli ligi 40 000 krooni. Külasimmani
korraldamiseks andsid raha erasponsorid, Kultuurkapital ja Hanila
vallavalitsus.
Hanila valla kultuurimaja juhataja Lea Mäeotsa sõnul
on merepäevade korraldajail kavas pidustused ümber nimetada.
"Virtsus ei ole enam kalureid. Praegu on see rohkem meelelahutuslik
üritus," põhjendas nimemuutmist Mäeots. Kohalikud
on samuti nõus. Ega sel merega küll suurt pistmist
olnud, ütles Martin Vänt Virtsust, kes on juba aastaid
külapeol spordivõistlusi korraldanud.
Uut nimetust ei ole korraldajad pakkunud. "Kindlasti korraldame
Virtsu elanike küsitluse,"ütles Mäeots.
Ettepanek merepäev ümber nimetada tuli Lea Mäeotsa
sõnul sponsoritelt. Seni on uueks nimeks pakutud Virtsu päevi.
Tagasi artiklite
lehele
|