K.Met AS Virtsu
Artiklid

Esilehele
Ajalugu
Virtsu Harrastusmuuseum
Virtsu Arenguselts
Virtsu Kool
Fotod
Sadam
Tuletorn
Laelatu - Puhtu
Tekstid
Kaardid
Viited / Allikad
 Sisukaart

 Fotode kasutamine
 ainult autori loal
 ja viitega allikale.




 webmaster
 virtsu@virtsu.ee



  11. jaanuar 2005 Lääne Elu
Kuidas Läänemaa vallad tormi üle elasid
KRISTEL MAASIKMETS
LEHTE ILVES
KAIRE REILJAN

Kui sisemaal lammutas torm ehitisi ja katkus puid, siis rannikualadel tegi pigem üleujutustega kahju endale uut rannajoont kujundanud meri.
Martna vallas juhtus kõige suurem õnnetus Keskvere külas, kus päästeteenistus käis lambaid päästmas.

"Meremaru oli nii suur, et toas oli vesi põlvini ja laudas nii palju, et vähemalt neli lammast uppus," rääkis Asta Peeduli. "Kutsusime päästjad abiks ja nad tõstsid lambaid lauda peale pööningule. Kümmekond lammast peaks veel elus olema, kui palju neid järele jääb, ei tea."

Ta lisas, et vesi on taandunud, kuid nüüd on jääkamakad hoovis peaaegu aknani.

Martna vallavanema Valeri Ruuse sõnul vallas peale Peeduli pere õnnetuse suurt hullu ei juhtunud. Ta pelgab, et see võib veel tulla.

"Vesi jõgedes tõuseb. Meil on neli majapidamist jõgede kaldal, mis võivad ohus olla," nentis Martna vallavanem Valeri Ruuse. "Viga saanud katustest oleme ühe ära parandanud ja ka teine saab peagi korda. Oma valla inimesi ikka aitame, kui nad abi küsivad."

Hanila

Hanila abivallavanema Mart Viipsi sõnul oli tormi ajal osa Virtsust vee all, sealhulgas mitu elumaja. Tormiga murdunud puud olid eilseks koristatud. Kas või kuidas vallavalitsus tormis kahjukannatanuid aitab, ei osanud ta veel öelda.

Virtsus umbes sada meetrit merest elav Gersti Roots kirjeldas tormi üleelamist kui sõda, sest hirm oli, et torm viib maja ära, ja magati riietes, et vajadusel kiiresti lahkuda.

"Me ei uskunud, et vesi tuppa tuleb, aga valmistusime selleks. Tõstsime näiteks kodumasinad telliskividele," kirjeldas Roots. "Nüüd on uus remont mokas ja külmkappi kuivatame fööniga, et kapp tööle saada."

Rootsi sõnul hakkas vesi kiiresti majja tungima umbes kell pool neli öösel ja toad sai kuivaks pühapäeval kella nelja paiku õhtul. Kõrghetkel oli majas vett ligi 60 sentimeetrit. Kui aga 190 sentimeetrit pikk pereisa püüdis hoovis kuuri uksi kinni panna, oli vesi talle rinnuni. Et tugeva laine tõttu ei saanud uksi sulgeda, püüdis mees ülesannet täita kuurile paadiga lähenedes.

"Laine lõi ta kaks korda paadist välja. Vesi võttis meil aiad maha ja liigutas ka sauna, aga õnneks jäi see pajuvõsasse pidama. Nüüd seisab teine röötsakil kraavi peal," sõnas Roots.

Ta meenutas, et suured üleujutused olid ka 1967 ja 1991, kuid vesi siis tuppa ei tunginud.

Ridala

Laupäeva õhtust saadik pole elektrit, vesi on õue roosodi täis kandnud, kirjeldas Neeme Kalk pühapäeval elu mereäärses Kiideva külas.

"Nagu Veneetsias," ütles Kalk. Vett on tema õuel kohati ligi pool meetrit. Vesi hakkas pühapäeva pärastlõunal alanema. Tuul oli küll tugev, aga lõhkunud ei ole ta midagi.

Neeme Kalgi sõnul hakkas vesi tõusma kella 6–7 paiku hommikul. Et voolu ei olnud, käis ta autoraadiost uudiseid kuulamas.

Ridala abivallavanem Aivar Sein ütles eile, et tormist ja uputusest saadud kahjud on täpsustamisel.

"Puise kandis oli tormi ajal tee 200 meetri ulatuses ära lõigatud, kuid hädaga sai sealt traktoriga läbi. Haeska kandis viis vesi ühe abihoone seina ära. Ka selline juhtum oli, et Kiideva rannast läks üks paat merele kaduma ja Puise ranna paat jõudis Kiidevasse," loetles Sein. "Meil on küll ka palju suvilaid mere ääres, aga nende kohta täpne info veel puudub."

Et tormi tõttu oli elektrivool nõrk ja vahelduv, ei saanud kütta Ridala kooli katlamaja ja eile kooli ei olnud. Koolipäev jäi ära ka Asuküla koolis, sest laste koolibussiring on kahel koolil ühine.

Sein ütles, et oludest on ülevaade ja praegu käib tormikahju hindamine.

Nõva

Päästeteenistuse Nõva tugikomando pealiku Tõnu Osa sõnul kukkus Nõval üks puu elektriliini posti puruks.

Kõige rohkem said räsida viis rannaäärset majapidamist. Vesi neile tuppa ei tunginud, küll aga keldrisse.

"Meri tegi endale uue rannajoone, aga rannarahvas on tark ja teab, kust poolt puhuv tuul tõstab või langetab vett. Meie inimesed on harjunud mere ääres elama ja oskavad sellistel puhkudel käituda," selgitas Osa.

"Suurim mure on praegu vahest see, et kaevud jooksid pinnavett täis ning neid tuleb nüüd pumbata ja puhastada. Teedele on koormate kaupa liiva tulnud, mida tuleb buldooseritega ära lükata ja tasandada," ütles ta.

Nõva Rannaküla kalurisadamas on torm kohalike sõnul heitnud kai ääres seisnud kaks kaluripaati sadamakaile.

Noarootsi

Noarootsi vallavanem Ülo Kalm sõitis eile peaaegu terve päeva mööda valda, et uurida tormikahjustusi.

"Kõige nutusem on muidugi Dirhami sadamas. Saare ja Ramsi küla, mis olid meil vahepeal omaette saared, on nüüd jälle ligipääsetavad. Teedel on küll vesi peal, aga autoga saab läbi. Saare teekate on tublisti kahjustada saanud ja Ramsi teele tuleb ilmselt uus truup panna," kirjeldas Kalm.

Ta lisas, et mõnes majapidamises oli tormi ajal ka vesi sees, kuid suuremalt osalt on inimesed olnud ettenägelikud ja ehitanud majad kõrgema vundamendiga.

Vormsi

Vormsi vallavanem ütles, et neile tõi torm vaid elektrikatkestuse, mille tõttu ei töötanud eile lasteaed ega kool.

"Hullo sai elektri tagasi täna (eile — toim) pärast lõunat," ütles ta.

Kullamaal, Orul, Taeblas ja Ristil tegi torm vaid pisikahju - murdunud puud, kohatised elektrikatkestused, mõni katusetahvel -, teatasid vallaametnikud.

Tagasi artiklite lehele


 
 
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ]