"Tegelik tormikahju selgub alles aja jooksul, kui on vaja hakata kõike parandama. Sadama kordasaamiseks läheks vähemalt kolm kuud ränka tööd," kinnitas OÜ Viireste osanik Uno Tali: "Aga raha selleks ei ole."

Meri on kaladest tühi

Viireste kuuest kalurist on kolm juba lahkunud. Meestele vastuvõtuliinide ülesehitamiseks ja sadama kai taastamiseks palka maksta pole millestki. "Kui kevadeks mehi kokku ei saa, pole võimalik räimepüügile minnagi," ennustab Tali.

Tulundusühistu Virtsu Räim, OÜ Viireste ja OÜ Virtsu Kalur ei ole kindlad, et jätkavad kevadest oma tööd. Põhjuseks – peale vähese kala ja madalate kokkuostuhindade – üle miljoni krooni ulatuv tormikahju.

Kui meestel õnnestuks tänavuse suure kalasaagiga tormikahjud nullida, võtaksid nad laenu, et mitte firmasid kinni panna. Paraku on meri kalurite sõnul juba aastaid kaladest tühi.

"Kõik algas 90ndate alguses, kui iga mees sai muretseda paadi ja püüdis nii palju, kui tahtis. Kõik hakkasid äkki kalameesteks ja tuli tohutu ülepüük," jutustas tulundusühistu Virtsu Räim esimees Helmut Täht. Täht mäletab, kuidas meri oli nii risti-põiki võrke täis, et kusagil polnud vaba kohta.

"Seda aega pole enam ammu, mil turska oli räime seas nii palju, et seda visati rebastele. Nüüd annab meri ainult kalapoegi. Hea, kui traalis saja räime kohta viisteist suuremat leiad," kurvastas Täht.

"Eelmisel aastal olid mõrrad terve suve sees, aga angerjat ei saanud 300 kilogi. Mis saime, läks oma kõhutäiteks," selgitas Virtsu Kaluri esimees Eldur Lepik. Ta lisas, et kui sedagi vähest tahaks sadamas suitsutatult müüa, on tarbijakaitse kohe kuklas. Vähese kalasaagiga ollakse hädas ka mujal. Mehed teavad, et Viru Rand (nüüdne Viru Kalatööstuse OÜ) ostab osa kalast hoopis Norrast sisse.

"Kokkuostjate nõudmine on palju suurem kui saak, aga kala lihtsalt ei ole," nentis Lepik. Mehed on kuulnud, et kriisis on ka Maseko ja Hako kalatööstus.

Püünisemaks ja kormoranid

Peale kalavaesuse teevad Virtsus kalameeste meele kibedaks ka püünisemaks ja kormoranid, kes mustade parvedena laide katavad.

"Kui notariaalselt on kinnitatud, et püünis on minu oma, miks ma pean selle eest veel raha maksma?" küsib Lepik, kellel tuleb aastas üle 4000 krooni püüniste eest tasuda. "Ühe rüsa aastamaks on 45 krooni, aga võib juhtuda, et sellega ei saa ühtegi angerjat."

Täht arvab, et tormikahjude tõttu võiks keskkonnaministeerium tänavu püünisemaksu ära jätta või seda vähendada, aga ei usu, et riik kaluritele vastu tuleb, sest vastust kirjale, mille mehed keskkonnaministeeriumile esitasid, ei ole tulnud.

"Üks kormoran sööb rohkem kala, kui mees püüda jõuab, aga neid linde on siin sadu," seletab Täht.

Kui mehed tormi pärast ameti maha panevad ja abi kuskilt ei tule, jääb Virtsu peagi kalata.

"See on uskumatu. Terve Virtsu on kalandusega üles ehitatud. Ma ise ka ei kujuta ette, et ma enam merele ei lähe, sest olen elupäevad kalur olnud, aga midagi pole teha," ohkab 42 aastat kala püüdnud mees.

Tagasi artiklite lehele