K.Met AS Virtsu
Artiklid

Esilehele
Ajalugu
Virtsu Harrastusmuuseum
Virtsu Arenguselts
Virtsu Kool
Fotod
Sadam
Tuletorn
Laelatu - Puhtu
Tekstid
Kaardid
Viited / Allikad
 Sisukaart

 Fotode kasutamine
 ainult autori loal
 ja viitega allikale.




 webmaster
 virtsu@virtsu.ee



 

Kessulaiu arengud

26. märts 2009 Oma Saar
Juhtkiri: Kesselaiu arengud

Kesseleiul kavatsetakse ehitama hakata! Kavandajad on mehed, kelle nimesid kuuldes ei teki kahtlusevarjugi, et on äkki niisama jutumehed. Alustatakse talukoha raadamisest, vee ja elektrienergiaga varustamisest, lautrikoha taastamisest ja paljustki muust, mida endale püstitatud ülesanne nõuab.

Meeldiv kuulda ajal, mil pidevalt räägitakse elanike lahkumisest isegi suurematelt saartelt. Kuna üks tegutsejatest on arhitekt, siis on selge, et keegi sinna mingit kokkupandavat laudmaja tassima ei hakka. Meeste eesmärk on teine: taastada kunagine olustik, tuulik, kiviaiad ja külatänavad.

Selle taustal, et enamik kunagisest taluarhitektuurist on saarel hävitatud – ajal, mil hävitamine ju lausa ette nähtud oli – on üllatusleiuks muidugi Kesselaiu Muhu-pärane kelder.

Toimetus soovib edu kõigile neile, kes leiavad endas entusiasmi ja rassivad uute väärtuste loomisel.



Neljapäev, 26. märts 2009 Oma Saar
Noored ja edukad puhuvad Kesselaiule taas elu sisse
AIN LEMBER

Eelmisel aastal rajas vald Kesselaiule matkaraja koos infotahvlite ja matkaonniga. Saarevahi andmetel külastas saart 2008. aastal 550 inimest.

Pikki aastaid vaid saarevahi päralt olnud Kesselaiu esimesteks uuteks asukateks saavad investeerimispankur Gert Tiivas ja arhitekt Indrek Allmann, kes rajavad saarele suvekodu.

"Meie pikemajalisem eesmärk on Kessele elu tagasi tuua," ütles Oma Saarele East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas, kelle abikaasa vanavanemad on Kesselaiult pärit ja kes on juba mitu aastat teinud saarel ettevalmistusi suvekodu rajamiseks.

Tiivase sõnul on esmane ülesanne luua infrastruktuur, mis tähendab elektrienergiat, veevarustust ja eeskätt korralikku ligipääsu lautri näol. "Niiviisi vee sees solberdada poole nabani ei ole väga lõbus," rääkis Tiivas, kes avaldas lootust, et infrastruktuuri arendamisega tulevad kaasa kõik ajalooliste talukohtade maaomanikud.

Gert Tiivasega kinnistut jagav mulgi päritolu arhitekt Indrek Allmann ütles, et tema nägemus on taastada talukoht struktuurilt ja olemuselt võimalikult ajastutruult, kasutades samas ka tänapäevasemat arhitektuurset keelt.

"Esimese asjana tegime seal vana pukktuuliku vundamendile pukktuulikut meenutava asja, mis töötab meil elektrit tootva üksusena. Kui vanasti jahvatati seal vilja, siis nüüd on seal päikesepaneelid ja võib-olla tuleb kunagi kõrvale ka väikene elektrituulik," rääkis Allmann, kes unistab, et kunagi õnnestuks taas tuua esile Kesselaiu tänavate struktuur ja taastada õueala ümbritsevad kiviaiad.

Gert Tiivase kutsel end saarega sidunud Allmann ütles, et on üsna mitu korda jõudnud saarlaseks hakkamist ka kahetseda. "Ega see asi ei ole kaugeltki mitte lihtsate killast, tunduvalt lihtsam oleks teha kuskile mandrile või kas või Muhu saarele mingisugust asja," märkis Allmann. "Kui alustada asutust kohas, kus viimase 60 aasta jooksul on asustusmuster sisuliselt täiesti kadunud, on logistilised probleemid seal kaunikesti keerulised," põhjendas ta.

Alla ei ole mehed siiski veel andnud, kolme aastaga on taluhoov kändudest puhtaks juuritud ja võsast puhastatud. Viimaseks suuremaks rõõmuallikaks oli avastus, et talukoha kokkuvajanud kelder osutus kahevärvilise kivist portaaliga klassikaliseks Muhu keldriks.

"Praegu näen vaeva, et veenda vanu meistreid, et nad koos Viljandi kultuuriakadeemia inimestega tuleksid seda suvel taastama," rääkis Allmann, kelle sõnul on kurb vaadata, kuidas saare mitmesuguseid väärtusi on viimase 60 aasta jooksul jõudsalt lagastatud ja hävitatud.

Muhu valla arendusnõunik Aado Keskpaik ütles, et Muhu vald suhtub Kesselaiul suvitusasustuse tekkimisse hästi. "Meie poolt on tervitatav, et seal tugevneb sotsiaalne kontroll, sest alati on oht, et tehakse kasvõi näiteks metsikult tuld, nii et kogu saar maha põleb."



Teisipäev, 24. märts 2009 Oma Saar
Kõinastu saarevahiks saab Roberta Erelt
URMAS KIIL

Aprillikuus hakkab Orissaare vallas asuval Kõinastul saarevahina tööle Roberta Erelt. Lähitulevikus loodetakse saarevaht leida ka Kessulaiule.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik ütles, et Kõinastu saarevahi ametisse kinnitamine on enam-vähem kindel. "Raha saarevahi ülalpidamiseks on eelarves olemas ja möödunud reedel vormistasime vastavad dokumendid," rääkis Männik. "Ma loodan, et maavanem kinnitab Kõinastu püsielaniku Roberta Erelti 1. aprillist ametisse."

Lähitulevikus on maavalitsusel kavas leida saarevaht ka Kessulaiule, kus alaliselt elab vaid üks kaheliikmeline perekond – Urmas Vatter abikaasaga. Vastavalt maavalitsuse kehtestatud nõudmistele saab saarevahina töötada vaid antud saare püsielanik.

Mika Männiku sõnul palus ta läinud nädalal Muhu vallavalitsuse töötajatelt, et nad saadaksid maavalitsusse Kessulaiu saarevahi kandidaadi toimiku. "Kehvade jääolude tõttu ei pääse Kessulaiu püsielanikud ise saarelt praegu liikuma," märkis ta.

Männik lisas, et suure tõenäosusega kinnitatakse Urmas Vatter Kessulaiu saarevahi ametisse.



Tagasi artiklite lehele


 
 
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ]