Maria–Magdalena Jürvetson ütles, et teadustöö pooleli jätmine ja Tallinnast Virtsu kolimine oli vale otsus.

"Mingil hetkel tuleb seda endale tunnistada," sõnas Jürvetson. "Ma ei kujutanud ette olusid ega tingimusi, milles hakkan töötama."

Jürvetsoni sõnul on ta hingelt spetsialist, soome keele uurija, kuid väikese kooli juhi töö on administreerida, olla kogu aeg õpipoisi rollis, sest alailma muutuvad seadused, nõudmised ja võimalused.

"Bürokraatia on vajalik, aga kui teda on liiga palju, hakkab ta piirama," sõnas Jürvetson. "Sa oled kammitsais, istud ja ootad, millal raha tuleb, ja muutud üha väiksemaks."

Näiteks on 60 õpilasega Virtsu kooli kahe aasta jooksul põhjalikult kontrollinud andmekaitseinspektsioon ja tervisekaitse. Kõik teevad ettekirjutusi ja tulevad aasta pärast vaatama, kas need on täidetud. Kui direktor tunnistab ausalt, et ei ole, sest raha pole, vaatab ametnik sind etteheitvalt: kuidas sa ei täida Eesti riigis seadusi, kirjeldas Jürvetson.

Jürvetsonil jäi Virtsu kolides pooleli doktoritöö, mis pole kahe aasta jooksul sugugi edasi liikunud. Nüüd kolib ta Tallinna tagasi ja jätkab soome keele uurimist. Tema doktoritöö käsitleb naeruga seotud ekspressiivverbe (nt "itsitas", "hirnus nagu hobune") ja tundeid, mida inimene naeru abil väljendab — irooniat, hukkamõistu jms. Ta on uurinud ka linnulaulu tähistavaid ekspressiivverbe eesti ja soome keeles.

"Keeleteadus on mulle tähtis," tunnistas Jürvetson. "Eks hunt vaata ikka metsa poole."

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et koolijuhi konkurssi esialgu ei tule. Enne tahab vallavalitsus arutada kooli ja lasteaia ühendamist ning ühe juhtkonna loomist.

Tagasi artiklite lehele