Viis sajandit varemeis olnud linnuse müürid tõusevad jõudsalt, ja kui kõik läheb Virtsu Arenguseltsi plaanide kohaselt, saab sellest taas piirkonna uhkeim kindlus.

Virtsus tegutsev arenguselts on juba mõnda aega kandnud vaimusilmas pilti üle mere paistvast linnusetornist ning seal lehvivatest lippudest. Väike, kuid kompaktne, peaaegu meres seisev väike linnus oleks kogukonnale pärija turistile magnet!

Sel suvel astus selts unistusele sammu lähemale. Juuni lõpus alustasid OÜ Rengo töömehed arhitekt Mihkel Koppeli konserveerimisprojekti järgi müüride ülesladumist. Algatus pole kergete killast - kunagisest ühest tugevamast keskaegsest ümartornide ja nelinurkse põhiplaaniga läänilinnusest oli järel kiviklibune võssa kasvanud kuhil. Ka paljud kohalikud ei osanud veel hiljuti öelda, mis seal kunagi tegelikult oli.

Sel on ka selge põhjus: arvatavasti 1430. aastail laevaliikluse kontrollimiseks rajatud suurte paekiviplokkidega kaetud linnus hävis sadakond aastat hiljem Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markkrahvi tülis. Valmiera maapäeva otsusega keelati aga selle ülesehitamine.

Enne müüritöid tuli talgute korras mitu raksu koos muinsuskaitsega heakorratöid teha.

Linnus kolis merelt maale
Nn päris töödest on esimeses järjekorras kavas üles laduda torni müürid ja seejärel asuda ringmüüri konserveerimise juurde.

Esimese korruse müürid võiks Koppeli sõnul lahti kaevata, neile kaitsva abikatuse peale ehitada ning eksponeerida, nagu on tehtud Saaremaal Maasilinnas. Edaspidi võiks torni kohale rajada vaatetorni ja markeerida peasissepääsu gooti kaarega.

Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets ütleb, et suur samm oleks juba see, kui ette võetud konserveerimistööd ära tehakse. Plaani linnus üles ehitada suhtub ta ettevaatlikult. Varemed on põhjalikult läbi kaevamata, see oleks aga väga kulukas.

Eelmise sajandi seitsmekümnendatel tehtud väljakaevamistel ilmsiks tulnud leiud lubavad vaid oletada, et see oli kunagi ilus ehitis: leidude hulgas oli nii vitraaže kui ka erivärviliste kahhelkivist ahjupottide jäänuseid.

"Suur väärtus on juba sellel, kui säilinu vaatamiseks välja tuua," sõnas Pets. Peagi on kavas varustada linnus ka infotahvliga.

"Plaanid on meil suured," kinnitas arenguseltsi esimees Jüri Mõniste. "Järgmisel aastal tahame jätkata torni ladumisega, sealt edasi võib juba mõelda, kas teha mõni modernsem lahendus, kasutada näiteks klaasi."

Üles tahetakse saada nii palju müüre, et inimestel tekiks linnusest selge ettekujutus. Mõttest linnus päriselt üles ehitada, ei taha arenguseltsi liikmed loobuda. "Mujal maailmas taastatakse ju vanu ehitisi, miks mitte meil, eriti kui tegu on täiesti ainulaadse linnusega, mis asunud otse meres," märkis Mõniste.

Tõesti, kui aastasadade eest asus linnus omaette meresäärel, siis nüüd on maa kerkinud mi palju, et kohal, kus kunagi lained möllasid, sõidetakse nüüd autodega. Praegu tuleb linnuse juurde minekuks sõita mööda lagunenud tööstushoonetest (paik asub sissesõidutee kõrvale jääva Alexela bensiinijaama taga).

Kevadel on plaanis alustada täiesti uue juurdepääsutee rajamist, mis linnuseotsijaid enam ei eksitaks. Kui natuke kadakaid maha võtta ning samal ajal müüre kergitada, hakkab linnus peagi teele paistma ja huvi äratama.

Ehitamine ei lõpe
"See on juba praegu eriline, miljonivaatega koht. Kord läks üks filmigrupp sinna õhtul filmima, seisid täitsa tummalt viis minutit ja lihtsalt vaatasid. Potentsiaali üritusteks on kõvasti," leiab Mõniste.

Tänavusi töid toetas muinsuskaitseamet 5000 euroga, lisa saadi tuulikute fondist ja arenguseltsi enda korjatud rahast.

Virtsu Arenguselts ei piirdu ainult linnusega. Hiljaaegu õnnestus neil teoks teha ammune soov ja osta koos Hanila vallaga ASi Maseko Virtsu kalatööstuselt vanad mõisatallid, mis juba aastaid niisama seisnud.

Virtsut läbib igal aastal üle miljoni parvlaevareisija, neist kümnendik on turistid. "Üks idee on edaspidi rajada mõisatalli söögikoht, mis suudaks teenindada kaks bussitäit turiste. Söögikohtadega on meil praegu kehvasti," tunnistas Mõniste.


Tagasi artiklite lehele