Täna avab keskkonnaminister Marko Pomerants Läänemaal Tartu ülikooli Laelatu bioloogiajaama, kus uuritakse Läänemere piirkonna pärandkooslust ja sealset unikaalset elurikkust.

Laelatu kaitsealune puisniit on oma erakordse elurikkuse poolest kogu Läänemere piirkonna unikaalne pärandkooslus – seal on taimeökoloogilisi vaatlusi ja katseid tehtud juba üle 50 aasta.

„Kaasaegne uurimisjaam annab uusi võimalusi selle haruldase koosluse uurimisel, muu hulgas rahvusvahelistesse uurimisjaamade võrgustikku liitumisel ning ka oluliste rakendusliku tähtsusega uuringute arendamisel nagu näiteks looduskoosluste kohanemine kliimamuutustele,“ rääkis avatavast jaamast Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar.

Tartu ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobeli sõnul on Lääne-Eesti pool-looduslikud niidud elurikkuse uurimisel maailmas unikaalsed, seal on registreeritud taimede liigirikkuse maailmarekord. Samuti on piirkond tuntud suure seene- ning putukarikkuse poolest.

„Laelatu jaamas on maailmas ainulaadne võimalus teadustöö tegemiseks sellise piirkonna vahetus läheduses,“ ütles jaama asukoha kohta Zobel. „Bioloogiajaam annab võimaluse teha piirkonnas pikaajalisi mõõtmisi, samuti õppida elurikkust tundma pikaajaliste eksperimentide kaudu. Kohapeal on tehnilised võimalused ja laborid taimekoosluse uuringuteks, nii maapealsete kui maaaluste ökosüsteemide protsesside analüüsiks, erinevateks välikatseteks ning proovide hoiustamiseks.“ Teadustöö kõrval saab bioloogiajaamast Tartu ülikooli kõigi õppeastmete õppetöös oluline praktikakoht.

Uus bioloogiajaam asendab 2007. aastal põlenud vana uurimisjaama. Vahepealsetel aastatel on Laelatul tehtud üksnes välitöid.

Laelatu bioloogiajaam kuulub Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi Eesti Keskkonnaobservatooriumi raames valminud uurimisjaamade võrgustikku. Laelatu Bioloogiajaam on ühtlasi osaks Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli koosarendatavast Puhtu-Laelatu uurimiskompleksist.


Tagasi artiklite lehele