Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
13.12.2025

Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
20 tundi tagasi

Uut raudteed raiumas.
Reisija, heites pisut enne rongi peatumist Virtsu raudteejaamas pilgu merepoolsele vaguniaknale, silmab kindlasti poolkaares sarapuupõõsaste ja lepavõseriku vahele kaugenevat raudteed. Tegemist on siin uue haruteega, mis alguse saab Virtsu jaamast ning mille lõppu tuleb otsida mere ääres asuva Virtsu kalatööstuse uhiuute ladude ja tööstushoonete juurest.
Siia, Läänemere tuulisele rannale, saabusid 1955. a. projekteerijad, ajasid mõõteriistade abil sihi maastikule ia lahkusid jälle, andes teed tegelikele tee rajajatele - teetöölistele. Neid pole siin eriti palju, 7- 8 töölist brigadiri juhtimisel. Käsil on parajasti hommikuse rongiga saabunud ballasti teesse paigutamine.
„Mis viga praegu töötada, kui ballast enam-vähem sula,* ütlevad mehed. Jah, nendes sõnades pole küll mõtet kahelda. Raudteelased teavad, mida tähendab külmunud ballasti mahalaadimine. Ballast on siis kivikõva, ilma kangi või kirka abita pole midagi peale hakata. Nii oli möödunud talvel.
Hoolimata käredast pakasest ei katkenud ehitustööd teetrassil ka südatalvel. Siis tuli saabunud ballast platvormidel enne tükk-tükilt kangiga lahti murda. Tegelik tööde läbiviija - Tallinn-Väike tee jaoskond - täitis plaanilised tööd ausalt riigi ees ja tegi oma väikesearvulise Virtsu komandeeritud brigaadiga kõik, et juba kevadel võiksid kalatööstuse töötajad kerge vaevaga täita tööstuse territooriumil värske kalaga isotermilisi vaguneid. Jääb ära aega ja vaeva nõudev ümberlaadimine autodele ja sõit Virtsu jaama.
Harutee ehitamine on lõpetatud. Juteldes tööde kohapealse juhataja teemeister O. Meringoga, selgub palju huvitavat tee ehitamisest. Erilise erutusega räägib ta esimestest sõitudest uuele haruteele. Tee on alguses alles vajumata, mõni koht kannab rasket vedurit paremini kui 4-5 meetrit edasi pehmele pinnasele rajatud teeosa. Hingestatud tähelepanuga, käsi ootevalmilt piduril veduri peatamiseks vajalikul momendil, sõidab vedurijuht nendel esimestel vastutusrikastel sõitudel uuel teeosal. Tublilt töötasid nendel töödel teetöölised Johannes Karnau, Madis Esko ja Jaan Paat. Nendest jätkub kõikjale, olgu see siis teeparandus või ülesõidukoha ehitamine.
Koit, 12. jaanuar 1957
... Näe rohkemNäe vähem

Uut raudteed raiumas.
Reisija, heites pisut enne rongi peatumist Virtsu raudteejaamas pilgu merepoolsele vaguniaknale, silmab kindlasti poolkaares sarapuupõõsaste ja lepavõseriku vahele kaugenevat raudteed. Tegemist on siin uue haruteega, mis alguse saab Virtsu jaamast ning mille lõppu tuleb otsida mere ääres asuva Virtsu kalatööstuse uhiuute ladude ja tööstushoonete juurest. 
Siia, Läänemere tuulisele rannale, saabusid 1955. a. projekteerijad, ajasid mõõteriistade abil sihi maastikule ia lahkusid jälle, andes teed tegelikele tee rajajatele - teetöölistele. Neid pole siin eriti palju, 7- 8 töölist brigadiri juhtimisel. Käsil on parajasti hommikuse rongiga saabunud ballasti teesse paigutamine. 
„Mis viga praegu töötada, kui ballast enam-vähem sula,* ütlevad mehed. Jah, nendes sõnades pole küll mõtet kahelda. Raudteelased teavad, mida tähendab külmunud ballasti mahalaadimine. Ballast on siis kivikõva, ilma kangi või kirka abita pole midagi peale hakata. Nii oli möödunud talvel. 
Hoolimata käredast pakasest ei katkenud ehitustööd teetrassil ka südatalvel. Siis tuli saabunud ballast platvormidel enne tükk-tükilt kangiga lahti murda. Tegelik tööde läbiviija - Tallinn-Väike tee jaoskond - täitis plaanilised tööd ausalt riigi ees ja tegi oma väikesearvulise Virtsu komandeeritud brigaadiga kõik, et juba kevadel võiksid kalatööstuse töötajad kerge vaevaga täita tööstuse territooriumil värske kalaga isotermilisi vaguneid. Jääb ära aega ja vaeva nõudev ümberlaadimine autodele ja sõit Virtsu jaama. 
Harutee ehitamine on lõpetatud. Juteldes tööde kohapealse juhataja teemeister O. Meringoga, selgub palju huvitavat tee ehitamisest. Erilise erutusega räägib ta esimestest sõitudest uuele haruteele. Tee on alguses alles vajumata, mõni koht kannab rasket vedurit paremini kui 4-5 meetrit edasi pehmele pinnasele rajatud teeosa. Hingestatud tähelepanuga, käsi ootevalmilt piduril veduri peatamiseks vajalikul momendil, sõidab vedurijuht nendel esimestel vastutusrikastel sõitudel uuel teeosal. Tublilt töötasid nendel töödel teetöölised Johannes Karnau, Madis Esko ja Jaan Paat. Nendest jätkub kõikjale, olgu see siis teeparandus või ülesõidukoha ehitamine. 
Koit, 12. jaanuar 1957
Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons

Virtsu kaart

Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.

Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).

Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).

Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin. 

Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.

Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.

Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.

Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.

Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks

Virtsu tänavad ja teed

Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.

80 aastat kooliharidust Virtsus

Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”

Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.

Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.

Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.

Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee

Mõnusat lugemist!

Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.

Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.