|
Helmut Polberg 70
Eluloolisi andmeid Raamatugraafik Helmut Polberg sündis 2. märtsil
1935 Rame külas Kera talus. 1943-1950 õppis Hanila
7-kl. koolis, 1950-1954 Lihula keskkoolis, 1955-1961 Eesti
Riiklikus Kunstiinstituudis. Oli 1954-1955 Lihula Kultuurimaja
dekoraator ja 1961-1970 Tallinnas ETKVL-i Kaubandusliku Reklaami
Valitsuses kunstnik. On teinud kaastööd kirjastusele "Valgus" ja
1970. aastast pidevalt kirjastusele "Eesti Raamat",
1975-1991 oli "Eesti Raamatu" mittekoosseisuline
kunstnik, seejärel vabakunstnik.
Aastast 1984 on Kunstnike Liidu liige. 1960.-ndail aastail
lõi tarbegraafikat, eriti firmamärke (kondiitrivabrik "Kalev" 1960, "Eesti
Reklaamfilm" 1967, "Leibur" 1976).
Tema kujundatud
raamatud paistavad silma otstarbeka maketi ning stiilsusega:
E. Rehe "Vestlusi maitsest" 1970, "Eesti pomoloogia" 1970,
K. J .Petersoni "Laulud. Päevaraamat" 1976,
V. Miller "Esimesed Eesti raamatud" 1976, T. Lehtmets "Tume
laas" 1982, V. Adamsi luule- ja proosavalimik "Õhtune
valgus" 1982, P. Tooming "Tähelepanu, pildistan!" 1986, "Eesti
talurahva ajalugu" 1. kd. 1992. Sai 1992 L. Andrerseni
raamatu "Kirjamees ja rahvavalgustaja B.G. Forselius" (1991)
kujunduse eest trükigraafika preemia. 1964. aastal esines
kirjakunsti näitusel.
Helmut on abielus tekstiilikunstnik
Liane Polbergiga. Peres tütar. Kolm lapselast. On viimased
aastakümned elanud ja töötanud oma kodutalus.
Heinz Valk Helmutist:
"Oma kunstiloominguga kuulub ta Eesti raamatukujundajate
tippklassi, kelle töid on hinnatud mitmeid kordi aasta
kauneima raamatu tiitli vääriliseks ning ta on
pälvinud ka vabariikliku trükigraafika preemia.
Rida tema kauneid ja stiilipeeneid raamatuid (L. Andreseni "Forselius",
V. Milleri "Esimesed Eesti raamatud", P. Toominga "Tähelepanu,
pildistan!" jt) on põlistatud meie raamatukunsti
ajalukku."
Kodukülas, koduvallas ja Läänemaal tuntakse
Helmutit kui väsimatut kodu-uurijat, kui Lõuna-Läänemaa
ajaloo elavat entsüklopeediat, kui kohalike kultuuriväärtuste
päästjat ja säilitajat tulevastele põlvedele.
Mida on Helmut teinud?
- Juba keskkoolipoisina kogus kohalikku rahvaluulet,
pärimusi,
murdekeelt, kohanimesid ja saatis need Emakeele Seltsile.
- Alates 1960.-ndaist aastaist on kogunud etnograafilisi
esemeid, vanu trükiseid ja fotosid, millel kõigel
on oluline tähtsus Lõuna-Läänemaa ajaloo
ja kultuuri jaoks.
- Kogumismatkadelt koos H. Valguga on Eesti Rahva Muuseumisse
jõudnud tuhatkond Hanila, Karuse, Varbla, Lihula ja
Mihkli kihelkonnast pärit etnograafilist eset.
- Helmut teab kõigi Hanila ja Karuse muinasmälestiste
asukohti, on neid ise avastanud ja uurinud, olnud teejuhiks
arheoloogidele.
- 1970.-ndail aastail õnnestus Helmutil üles
otsida ja kokku koguda Karuse pastor Ernst Lüdigi muinasesemete
kollektsiooni alles olevad esemed. Praegu säilitatakse
neid Karuse ja Hanila kihelkonna haruldasi muistiseid Tallinnas
Ajaloomuuseumis.
- Helmuti eriline teene kodukoha kultuuriväärtuste
säilitamisel on Kinksi külast Kaasiku talust
pärit
külapiltnike Karl ja Jaan Tähe klaasnegatiivide
hävingust päästmine, nende hooldamine, süstematiseerimine
ja üleandmine Hanila muuseumile. See oli aastaid kestev
suur töö. Ühele maamuuseumile on taoline
pildikollektsioon haruldane varandus. Hanila Muuseumi Selts
lasi kõigist
enam kui 1600-st klaasnegatiivist valmistada fotod. Nendel
piltidel on Hanila ja Karuse külade kultuurilugu 1920-1940.
- Tänu Helmutile saab vaataja juba täna imetleda üht
osa sellest - näitust talulastest ja -peredest. Klaasnegatiivid
ja neist tehtud kontaktkoopiad on praegu hoiul Virtsu Harrastusmuuseumis.
- Helmut on Porsiku vanavarast Hanila Muuseumi loomise
mõtte
algataja.
- Helmut on olnud ammendamatu teabeallikas ja nõuandja
Hanila muuseumi näituste ja trükiste koostamisel.
- Helmut on avaldanud artikleid Hanila ja Karuse kultuuriloost.
- Tee Helmuti koju leiavad üles teistegi muuseumide
töötajad, ajaloolased, filmimehed, ajakirjanikud.
"Kultuurilooline
foto. Maastikud. Majad. Inimesed"
Helmuti tegevus fotomehena järgis üht eesmärki
- jäädvustada ainuomast meie kodukohale. Piltidel
on veel alles põline külaolustik, mis 1970.-ndail
aastail oli suures osas määratud kaduvikku. Helmut
on oma pildiaparaadiga justkui viimasel minutil tormanud
päästma hävimisele kuuluvat - kas ajahamba
või inimese käe läbi - või - kinni
püüdnud hetke loodusest ...
Kommentaarid piltide juurde on kohati mõnusas Hanila
murdes.
Olgu see väike näitus tunnustuseks ja tänutäheks
Helmutile elutöö eest oma kodukoha heaks.
|
