|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Virtsu I tuletorn 1866-1917
|
Ühesugused tuletornid püstitati
1865. a. Kihnu saarele (valge, kasutusel tänapäevani)
ja 1866. a. Virtsu (punane). Prantsusmaalt ostetud malmosadest
torni kõrgus oli 28,5 m, läbimõõt all 5,8 m, laternaruumis
2,75 m. Virtsu oli ainus Eesti malmtuletorn, mis hävis Esimeses
maailmasõjas (tsaariarmeelased õhkisid selle 1917. aasta sügisel).
Vanadest hoonetest säilis vaid 1882. a. ehitatud raudkivist
õliait.
|
 |
 |
Kihnu
tuletorn 1865
|
Virtsu
tuletorn (1866-1917)
|
Tuletorni juures oli ka päästejaam, mis samuti
hävitati 1917. aastal. Hiljem seda ei taastatud, lähim
päästejaam asus Kuivastus (pääste- ja jääpaat).
Päästejaam - mere kaldal asuv tegutsemisvalmis päästevahenditega
(päästepaat, jääpaat, päästeliiniseade)
ja sellekohaste rajatistega (paadikuur, slipp, randumissild)
vaatluspunkt merehädaliste avastamiseks ja päästmiseks.
Venemaal hakati päästejaamu rajama 1859. aastal, 19.
sajandi lõpuks oli Mereministeeriumi alluvuses Eesti
territooriumil ligi 30 päästejaama.
Virtsu merepäästejaama avamisest ilmus Postimehes
16. septembril 1895 järgmine uudislugu:
- Hanilast. Virtsus õnnistati 29. aug. päästmise-jaam üleminspektori baron von Nolckeni läbi sisse. Nii pea kui sisseõnnistamine oli toimetatud, anti seda traadi teel lese Keisrinna Maria Feodorovnale ja ta veeõnnetusest päästmise seltsi presidendile Bossiet'ile teada. Päästmise-paadil on 6 aeru ja 12 Virtsu mõisa sulast oma ülema, hr Vold. von Rennenkampffi juhat. saavad päästmise tööd toimetama. Auuliikmeks on baroni preili von Üksküll ja hr aukonsul Rih. Koch valitud. Paat on nii tubli leitud olevat, et ta igale suurele meretormile suudab vastu panna.
Virtsu, Viirelaiu ja teiste tuletornidega on seotud Saaremaalt
Laimjalast pärit Gabriel (Gavril) Grigorjevi perekond.
Gabriel Grigorjev oli kogu oma elu tuletornide ülevaataja
- 19. sajandi lõpuni Virtsus, seejärel Viirelaiul kuni
pensionile minekuni 1920ndate aastate lõpul. Tal oli üheksa
last - viis poega ja neli tütart. Kolm vanemat poega töötasid
samuti tuletornides.
Vanim poeg Mihkel oli kuni 1931. aastani Suurupi tuletorni ülevaataja,
hiljem töötas Tallinnas tuletornide töökojas. Meremuuseumis
on palju tema valmistatud tuletornide ja laevade mudeleid.
Roman töötas Narva-Jõesuu, Vaindloo ja Mohni tuletornides.
Peeter Viirelaiul, Abrukal, Noarootsis ja Kihnus, meisterdas
samuti laevamudeleid. Peetri surmaga 1970. aastal lõppes Grigorjevite
dünastia, sest ühelgi vana Grigorjevi lapsel ei olnud järeltulijaid.
|
Leuchtturm Werder /Majak Werder
Postkaart
|
| |
Virtsu tuletorn ja majakavahi elamu.
|
| |
Virtsu esimene, 1866. aastal ehitatud
tuletorn.
Paremal õliait, mis praegu varemetes.
Foto
(u. 1890) Meremuuseumi kogust
|
| |
Virtsu esimese tuletorni hoonetest
on säilinud ainult raudkividest ehitatud õliait,
mille ukse kohal kivisse raiutud aastaarv 1882
Fotod
Mart Mõniste 2001
|
| |
1917. aastal hävitatud majakavahi
elamu koht
on veel äratuntav madala künkana
Foto
Mart Mõniste 2001
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
