Virtsu läänilinnus, väike, kuid võimas, tulirelvadele kohandatud ja mandrist kaitsekraaviga eraldatud linnus, mille rajasid Uexküllid 1430. a-il. 1533-34 linnus purustati, seejärel hüljati. Flankeerivate diagonaalselt asetsenud ümartornidega ning zwinger’iga ümbritsetud, u. 25 m pikkuste külgedega nelinurkne kastell oli valdavalt kahekorruseline (tornid kolmekorruselised), pae-ja maakivist müüride paksus oli 2-3 m, akendel olid vitraazid. Hoonet köeti peale hüpokausti ka kahhelahjudega. Praegu varemeis.

Eesti Entsüklopeedia, 2003, 12. köide

Virtsu linnuse 3D arvutigraafikas

Virtsu linnus 3D, autor Andri Vatsfeldt 2011
Rohkem pilte siin

Virtsu vanalinn novembris 2004

Fotod Mart Mõniste

Virtsu linnuse makett osales rahvusvahelisel mudeliehitajate võistlusel Helsingis 2001. aastal

Andres Valdre valmistatud Virtsu vasallilinnuse makett 1:1000
Fotod Andres Valdre

Maketi autor Andres Valdre: “Virtsu linnus (1:1000) on ehitatud K. Aluve raamatu “Keskaegsed linnused Eestis” järgi, kus on ta rekonstruktsioonvaade ja -lõige linnusest. Kõik peale kolme redeli on oma näputöö. Linnus on tehtud polüstüreenist ja puust, maastik epokitist ja liivast. Peenematest detailidest olgu mainitud kõik 3 väravat (sh. tagumine uks); pööraga kaev [mis, tõsi küll, paikneb vales kohas, sain selle teada liiga hilja], milles vesi on reaalsel sügavusel; mõlema tõstesilla vintsid; rõdu II korruse ees; kaitsekäik; korstnad; aknad/laskeavad; tõstesillad ja hundiauk sisemise silla all; tornis vahimees ja lipp; ning linnuse ees rohtu sööv hobune. See hobune (koosneb 7 osast, pikkus u. 2,4 mm) on kahtlemata peeneim näputöö, mida ma kunagi teinud.

Lipuvärvid on laest võetud, algul plaanisin, et vaatan mõnest Balti aadli teatmikust Uexkülli vapivärvid järele, aga seal oli vähemalt 30 vappi ning mine võta kinni, milline on neist see kõige õigem või milline neist just Virtsus juhtus linnuse ajal elama. Linnuse tornid on valmistatud puust, mis tingib ka selle, et ehisfriis on tegemata (johtub materjali eripärast). Linnus on alusel, mis kujutab ka vallikraavi linnuse ees ning tükikest merd ümberringi, aluse servad on täpselt ilmakaarte sihis. Rannal on hulk rahne, mis tegelikult on liiv … Töötunde kokku 45.

28. oktoobril 2001 oli Virtsu linnuse makett esitatud võistlusele IPMS Finland Helsinki Open (IPMS = International Plastic Modelers Society). Tulemus: 103 punkti, kategooria kuuest mudelist neljas (I koha saanud sai 108 punkti, st. oli kõva rebimine!) 6. koha mudel oli saanud 90 punkti, nii et siin kategoorias oli tase ühtlaselt kõva … “

Virtsu linnus

Kalvi Aluve artikkel koguteosest “Eesti arhitektuur“

Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine.

Linnus rajati Suure väina mandripoolse kaldavööndi väikesele saarele, kontrollimaks laevaliiklust väinas ning saarte ja mandri vahelist ülekäiku. Linnus oli põhiplaanilt ruudukujuline, (25,1×25,3 m), edela- ja kirdenurgas flankeerivad ümartornid (läbimõõt 9,3 ja 8,1 m), kagunurgas avar hoov (12,4×12,6 m). Ruumis paiknesid ümber hoovi, läänetiivas kaks, põhjatiivas üks. Linnust ümbritses zwinger, moodustades linnusega sarnase ruudu küljepikkusega 36,2 m. Hoovi viis 2 m laiune värav, mis oli langesillaga suletav. Samasugune värav oli zwingeri lõunaseinas, väravate vahel oli nn. hundiauk. Linnus oli kahekorruseline, tornid kolmekorruselised. Zwingeri ühe korruse kõrgune müür pidi linnust kaitsma ka mere ja ajujää eest.

Ruumid olid ühenduses hoovis paikneva puitgalerii kaudu, müürisisesed trepid puudusid. 2-3 m paksused müürid olid dolomiitplokkidest, sisekülgedel oli kasutatud ka maakive.Välismüürid, samuti zwingeri müürid olid valgusavadeta. Esimese korruse ruumid said valguse hoovi poolt, teisel korrusel olid valgusavad nii sise- kui ka välismüürides (leitud on raidraamide katkeid). Avad olid trellitatud ja varustatud vitraažidega. Ümmargusi diagonaaltorne kroonisid sakmed ja mašikuliifriis, millest on säilinud konsoolkive. Puidust vahelagesid kandsid ümarad dolomiitsambad, ühte läänetiiva esimese korruse ruumi kattis paekivist ristvõlv. Ruume köeti kahhelahjudega (leitud on nelja eri värvi glasuuriga ahjukahli katkendeid). Hoovi loodenurgas paljandus algses munakivisillutises maakividest voodriga kaev (läbimõõt 1,3 m).

1976-77 tehti varemeil väliuuringuid, millega selgitati linnuse üldine plaanilahendus.

* * * * *

Vägevust on ka Kurevere punaste kirjadega dolomiidil, mis leidis samuti kasutamist keskajal Hanila kirikus nurgakvaadritena, hiljem Virtsu linnuses ning XIX sajandil Kõmsi kiriku ja mitmete mõisate ehituses isegi väljaspool maakonda, näiteks Paatsalu mõisas. Ehitiste seintes võib leida aga veel kümneid teisi paeliike, mis on pärit Nõmmkülast, Saarekülast, Lähtrust, Tuudilt, Kirblast, Kullamaalt ja ka naabermaakondadest.

Helle Perens “Tooniandev loomekivi“. Maaleht 3. mai 2001

* * * * *

Virtsu Vanalinna hävitamisest

Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin ja vanataatide ja eitedega uttede ja notsude karjas käisin, sain ma nende suust mõnda vana juttu kuulda, mõnda ka Vanalinnast. – Virtsu Vanalinnas elanud üks kindral, kes ennast mereröövli ametist olla elatanud. Et ta hõlpsasti laevad kätte saanud, seda toimetanud nõnda, et ta ahelad või tõu üle väina venitanud, ühe otsa linna torni, teise Muhusse kinni kinnitanud. Tulnud laevad, siis olnud nad selle taga kinni, ja ta läinud oma inmestega, röövinud ta ära. Sedaviisi korjanud ta enesele palju kulda ja hõbedat, mida Vanalinna all keldrites paigal hoidnud.

Ükskord tulnud ka üks Inglise kallis kaubalaev väina, aga see peastnud ennast suure võitlusega ta käest ära ja läinud oma maale, kust ta kaks sõalaeva toonud. Need purustanud suuretükkidega Vanalinna ära ja teinud ahelad pihuks. Kindral olla ratsahobustega ära tahtnud põgeneda, aga suuretüki-kuul tulnud laevalt ja teinud talle Virtsu kivisilla otsa peal surma. Senna samasse maetud ta ka ühes hobusega. Tema hauda võib teekäija kivisilla peale minnes põhja pool maantee ääres, kus haua ümber kivid, näha.

E21128/9 < Hanila, Massu v., Virtsu k. – Aadu Reimann (1895).
Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu I. Lugemispalu kaluri ja meremehe elust. Tallinn 1939.

1987. aastal ilmus H. Kongi ja K. Aluve raamat “Paberist kindlused”, trükiarv 70 000. Sellest saab välja lõigata ja kokku kleepida Kuressaare linnuse, Virtsu vasallilinnuse ja Paide linnusetorni maketid.

Средневековые замки Эстонии – замок Виртсу