Virtsu ohvrikivi. Väike ühe lohuga kivi jääb enne Virtsusse sissesõitu maanteetammist vasakule metsatuka sisse, u. 30 m kaugusele teest. Alumisel fotol on kivi suurusest ettekujutuse saamiseks nätsupakk.
Foto Mart Mõniste 2002
Inimese ja hundi jäljega kivi.
Foto Aimar Roomets 2012
Virtsu vanema ajaloo ülevaade kujuneks väga lühikeseks – seda lihtsalt pole, kuna Virtsu ala kerkis merest alles pooleteist tuhande aasta eest. Kuna aga lähemas naabruses on muinasaegne asustus olnud tihe ja ka üsna põhjalikult uuritud, siis olgu see peatükk siiski lisatud.
MUISTSED ASULAD JA INIMESED
Mati Mandel
[ Väljakaevamised Läänemaal I osa ]
[ Väljakaevamised Läänemaal II osa ]
[ Varane rauaaeg ]
[ Keskmine rauaaeg ]
[ Noorem rauaaeg ]
Tekstid [ Miksikese veebilehelt ]
Kivi- ja pronksiaegsed muistised ja leiud.
Raamatu “Lihula muinas- ja keskaeg” (lk. 26) põhjal
Läänemaa rannikukihelkonnad XIII sajandi algul.
Raamatu “Lihula muinas- ja keskaeg” (lk. 14) põhjal
Jaan Jung 1910. Muinasajateadus eestlaste maalt III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt.
Hanila kihelkond (Han)
Hiiepuu. Mõisaküla ja Kuke mõisa vahel olla vana saarepuu känd, kellel veel hiljuti haljas võsa küljes olnud. Muinasjutu järele rännanud puud ühest kohast teise. Selle saarepuu pastla pael läinud lahti ja ta hakanud seda kinni panema. Selle aja sees kadunud teised puud tema silmist ära ja ta jäänud ainuüksi sinna lageda peale kasvama. Niisuguseid rändajaid puid peeti pühaks. (Jung III: 195 Han 33 < A. Reimann Virtsust)
Hiiepuu ja ohverdamiskoht. Pool versta Kõere külast õhtu poole kasvab viherpuu, kuhu soolatopsusid, sukapaelu ja muid asju viidavat, kellega vistrikka, paiseid ja muid haigeid kohte vaotatavat; see kaotavat häda ära, kui niisugusid asju sinna viidavat. Praegu olla see veel pruugiks. (Jung III: 195 Han 34 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekohte on Vooses 2. (Jung III: 195 Han 35 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Piivarootsis. (Jung III: 195 Han 36 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekohte Matsalus 2. (Jung III: 195 Han 37 < A. Reimann Virtsust)
Hiiepuu Massu mõisa karjalautade juures, kus üks vana pihlakatüvi veel uusi võsusid ajab, kuhu praegugi nartsutopsude sees soola külge riputatakse, mida haiguste parandamiseks sinna viiakse. (Jung III: 195 Han 38 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)
Hiietamm Saastna mõisa juures, mis üks väga vana jäme puu on, keda pühaks peetakse. Selle okste küljes on ka praegu veel ohvrinärtsusid näha, mis rahvas sellele puule ohverdab. (Jung III. 196 Han 39 < A. Suurkask)
Hiiease Kouse küla juures. (Jung III: 196 Han 40 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Ridase küla juures. (Jung III: 196 Han 41 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrihallikas Mõisaküla ligi, mere pool külles, kust ohvrite eest tervisevett tuuakse. (Jung III: 196 Han 42 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)
Hiiehallikas Vooses. (Jung III: 196 Han 43 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekivi Vooses. (Jung III: 196 Han 44 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)
Hiiekivi Ridase küla põllul, õieti suur mürakas mäe otsas. (Jung III: 196 Han 45 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi. Mõisaküla mõisast põhjaõhtu pool Saare heinamaa sees olla üks kivi, kelle pealt vett tuuakse (siis kui vihma on sadanud), kellega vistrikka ehk maaaluseid pestakse, mis neid ära kaotada. (Jung III. 196 Han 46 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust) Teine niisamasugune [ohvri, ravi -> Jung 3, Han 46] kivi olla Mõisaküla küla all, hommiku pool mäe külje ääres. (Jung III: 196 Han 47 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Uue-Virtsus Sepa küla juures. (Jung III: 196 Han 48 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Virtsus Kase talu juures. (Jung III: 196 Han 49 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Virtsu väina ääres, põhja pool suurt maanteed. (Jung III: 196 Han 50 < A. Reimann Virtsust)
Karuse kihelkond (Kse)
Hiiemägi Piivarootsi mõisast hommikupool, Paidla ja Oksa talu vahel. (Jung III: 200 Kse 10 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Matsalu Laulepa küla ligi. (Jung III: 200 Kse 11 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekoht Matsalu Pettali küla juures. (Jung III: 200 Kse 12 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiemägi Paadermaa vallas Tuhu külas, kus männamets peal kasvab. Sealt metsast ei ole keegi puud ega oksa ära tohtinud raiuda, siis kardetud kohe loomade ja muude õnnetust. Viimaks raiunud mõis hulga puid sealt pealt ära. (Jung III: 200 Kse 13 < A. Suurkask)
Hiiealune Karuse kirikuvallas ja külas, kus tammemets peal kasvab. Vanaaegne püha ohverdamisekoht. (Jung III: 200 Kse 14 < A. Suurkask)
Hiiemägi Nehatu mõisa põllu sees, kus enne suured tammed peal kasvanud. (Jung III: 200 Kse 15 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Nehatu mõisa heinamaa sees, järve kaldas, mida ka Koonusmäehallikaks kutsutakse. Sinna viidud palju rahaohvrisid ja saadud siis tervisevett. Sealt otsitud palju rahasid välja. (Jung III: 200 Kse 16 < A. Suurkask)
