* * * * *

Ametissemääramised ja ümberpaigutamised Eesti raudteel
Ajakirjast Eesti Raudtee

Ümberpaigutusi:
Arvates 1. nov. 1936 Virtsu jaamateenija Ernst Laas – Piusa jaamateenijaks.
Arvates 1. veebr. 1937 Mõisaküla jaama noorem-telegraafiametnik Jaan Küüle – Virtsu jaama rööpaseadjaks.
Arvates 1. apr. 1937 Kolu jaama ajutine valvur-piletimüüja – Arseni Jänes – Karuse jaama rööpaseadjaks.
Arvates 1. juunist 1937 Karuse jaama vanem-teenija – Julius Olveti – Nõo jaamakoraldajaks; Keava jaama vanem-teenija Aleksander Tõkke – Karuse jaama vanem-teenijaks.

Ametisse nimetusi:
Arvates 1. märtsist 1937 Helga Murumets – Tuudi peatuskoha ajutiseks valvur-piletimüüjaks.

Teenistusest lahkunud omal palvel:
Karuse jaama rööpaseadja Arseni Jänes – 3. nov. 1938.

* * * * *

Väljavõte “610. piirkonna jaamade aruandest tsiviilehitiste seisukorra kohta”, 3. nov. 1944

Virtsu jaamahoone
Alusmüürid – raudkivi; seinad – puit; katus – tsinkplekk; laed – laud, krohv; uksed-aknad, põrandad – puit; pottahjud; veevärk ja kanalisatsioon puuduvad; valgustus – petrooleum; kahekorruseline.
Välismõõdud 27,4×10,0x7,2 m.
Üldpind 415,80 m2, sellest elamispind 138,65 m2 ja ametipind 190,65 m2.
Hävinemise % konstruktiivsete elementide järgi – 100%.
Märkused – Purustatud 20.09.44. Sakslaste poolt.
Aruande ärakiri Mart Mõniste valduses

Viinamüüki raudteejaamade einelaudades ei tule
Mõned raudteejaamade einelauapidajad pöörasid Teedeministeeriumi poole, et lubataks raudteejaamade einelaudades peale õlle ja veini ka teiste alkoholiliste jookide müüki. Raudteevalitsus leidis, et alkoholiliste jookide müüki raudteejaamade einelaudades võiks lubada, kuid Teedeminister asus eitavale seisukohale, sest alkoholiliste jookide tarvitamine raudteel võiks kaasa tuua korrarikkumisi ja muid soovimata nähtusi.
Eesti Raudtee 1933 nr. 2, lk. 29

* * * * *

Sõidugraafiku suurt varu näitab juhtum 1934. aastast. Virtsust väljunud rong sõitis tehnilise rikke tõttu (tagurpidi) Hanilast Virtsusse tagasi. Köeti sisse teine vedur ja rong kahe veduriga väljus uuesti Tallinna poole 1 tunni 50 minutilise hilinemisega. Raplast väljasõit hilines kõigest 12 minutit ja Tallinnase jõuti sõiduplaani kohaselt!

Sõiduplaan 1942. aastast

Tallinn-Sadam – Rapla – Virtsu, 25 peatust, pilet maksis mõlemas suunas võrdselt 149 (ost?)marka 70 penni.
Väljumine Tallinnast 1.40, saabumine Virtsu 11.10, sõiduaeg 9 tundi ja 30 minutit.
Väljumine Virtsust 14.35, saabumine Tallinnasse 23.15, sõiduaeg 8 tundi ja 40 minutit.
Näide sõidugraafikust 1942. aasta sõiduplaani järgi Virtsu – Tallinn-Sadam suunal (sulgudes Tallinn-Sadam – Virtsu suund)

Virtsu		sõiduaeg Hanilasse 13 (13) min
Hanila	peatus 1 (1) min	sõiduaeg Karusele 13 (13) min
Karuse	peatus 3 (8) min	sõiduaeg Tuudile 12 (12) min
Tuudi	peatus 1 (1) min	sõiduaeg Lihulasse 12 (12) min
Lihula	peatus 16 (18) min	sõiduaeg Kirblasse 13 (13) min
Kirbla	peatus 1 (1) min	sõiduaeg Rootsi 15 (15) min
Rootsi	peatus 5 (5) min	sõiduaeg Rumbasse 16 (15) min
Rumba	peatus 4 (3) min	sõiduaeg Paljasmaale 9 (9) min
Paljasmaa	peatus 1 (1) min	sõiduaeg Vigalasse 10 (10) min
Vigala	peatus 17 (18) min	sõiduaeg Konoverre 20 (18) min
Tiduvere	ei peatu
Konovere	peatus 1 (1) min	sõiduaeg Paekülla 7 (8) min
Paeküla	peatus 2 (2) min	sõiduaeg Märjamaale 21 (18) min
Märjamaa	peatus 20 (16) min	sõiduaeg Pühatusse 20 (19) min
Orgita	ei peatu
Pühatu	peatus 2 (3) min	sõiduaeg Koiksesse 17 (17) min
Koikse	peatus 10 (6) min	sõiduaeg Raikülla 17 (16) min
Raiküla	peatus 8 (3) min	sõiduaeg Raplasse 18 (15) min
Rapla	peatus 50 (60) min

* * * * *

Uued peatuskohad

Uue sõiduplaani kehtimahakkamisel 15. maist 1940 avati 18 uut peatuskohta, neist pooled kitsarööpmelisel teel.
Rapla – Virtsu liinil: Tiduvere – Paeküla ja Vigala vahel samanimelise küla lähedal.
Võrdluseks olgu toodud, et viimase 6 aasta jooksul (1934-1940) avati 17 peatuskohta, kuid nüüd korraga 18.
Eesti Raudtee 1940

* * * * *

Virtsu teebrigaadi töölise Andrei Jüriloo mälestusi

[Andrei Jüriloo (20.05.1906 – 5.06.1994) töötas 1927-1932 Virtsu postijaamas, sealt läks 1932. aastal Virtsu teebrigaadi, kus töötas kuni pensionile minekuni 1966. aastal. Mälestused pani kirja Mart Mõniste 1986. aastal.]

Raudtee oli veel uus, tamm pehme ja vajus. Tuli kogu aeg teed tõsta ja rihtida. Mehele oli päevas rööpapaar tõsta ja kirkaga alt tihedaks taguda. Ülemus mõõtis loega üle, kas on ikka õige. Kui rong üle sõitis ja rööpad jälle ära vajusid, tuli uuesti teha.

Pärast sõda oli kergem see töö, vajus vähem. Tõsteti üles rööpapaar. Teised mehed kaevasid liipriotsad lahti ja Mõniste Sulev [Virtsu teebrigaadi brigadir 1964-68] ütles, et Andrei hakkab suskama. See oli täpne töö. Tuli liiv siledalt liipri alla ajada. Kui hooletult või järsult lõid, jäi suur hunnik ja liiper jäi kõikuma.

Eesti ajal oli kontrolle palju. Tulid jälle dresiiniga. Oli sirge tee, nägid kaugelt ära, et tulevad. Aga kui oli kurv, tulid vupsti kurvi tagant.

1940. aastal tuli hästi palju mehi raudtee peale, riigiteenijaid ei võetud sõjaväkke. Mehi oli nii palju, et ei mahtunud rulliku peale ära, kui töölesõit oli hommikul. Siis pandi kaks pikka lauda, mehed istusid nende peal.

1941. aastal, kui sakslased sisse tulid, olime keldris. Sakslane tõmbas ukse lahti, küsis, kas venelasi on. Pullerits oskas saksa keelt, koolis oli õppinud, see seletas, et venelasi pole, et kohalikud. Käsutati kõik välja keldrist, küsiti, kus ja kui palju venelasi on. Siis aeti tagasi keldrisse. Keldri lae peale pandi kuulipilduja, lasti nii, et prügi pudenes õhuaukudest. Ju nad nägid venelasi kuskil metsa serval, et lasksid. Siin maja [Virtsu raudteemajad] taga oli enne ju kõrge mets, suured männid ja kased. Venelane võttis kõik maha, sadama ehituseks. Me käisime ikka metsast pootshaakidega kuivi männioksi murdmas. Kütet sai raudtee poolt, aga seda oli vähe, tahtsime ikka, et rohkem oleks.

Kui raudtee remont oli, tuli nii palju asju kaasa võtta, et hulk aega laadisid rullikut tühjaks, enne kui tööle sai hakata. Signalistid saadeti välja lippudega, petardid pandi maha. [Petard – umbes 10 cm läbimõõduga ja sentimeetri paksune ümmargune lõhkepakett, mis kinnitati klambritega rööpa külge. Veduri ülesõidul plahvatas. 1968. aastal liini sulgemisel käis Virtsu jaamas kõva tulevärk – kõik petardivarud lasti puruks viimase rongi rataste all. Vedurimehed lasid kohe mõnuga edasi-tagasi jaama ees teel.] Aga vedurijuhid ei hoolinud nendest. Kui tammi peale uut silda valati, siis sõitsid ikka kohe punase lipuni välja, kõik kolm petardi puruks. Aga tohtis ainult ühe puruks sõita, teised kaks pidid terveks jääma. Aga need vedurijuhid tulid kõigist kolmest üle, ise naersid kabiinist. Eesti ajal polnud mingeid signaliste, jaamavahe pandi remondiks kinni ja kõik.

Kui kusagil oli suurem teeremont, vahetati mitu kilomeetrit rööpaid, siis komandeeriti sinna kokku hulk töömehi. Eesti ajal sai seal head palka, kuni 100 krooni kuus. Hiljem maksti ainult komandeeringurahasid. Pärast sõda olid elutingimused kehvad. Kaubavagunis tuli magada, see oli täisid täis ja kütmata. Magasin vaguni all, täide pärast ei saanud vagunisse minna, nii palju oli neid. Mehed nurisesid. Ülem ütles – kellele ei meeldi, mingu koju. Paigutati meid siiski kohaliku teebrigaadi kogumisruumi, seal oli kitsas, külg-külje kõrval tuli magada. Tõrvane liiprijupp oli pea all, sellel peotäis rohtu peal, et tõrvaseks ei määriks. Kontrollid tulid kaela. Küll töödejuhatajad said pähe, et meeste elutingimused nii kehvad on. Kõik saadeti kohe laiali kodudesse, seniks kuni pole korralikku ööbimiskohta. Sellest ajast alates olid alati magamiseks klassvagunid. 6-8 vagunit lükati tupikusse. Seal oli koristaja peal, ruum oli köetud alati.

* * * * *

Üheks liiklussooneks on Tallinn-Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee. Raudtee-peatustest rajoonis tuleb nimetada Rumba, Rootsi, Kirbla, Lihula, Tuudi, Karuse, Hanila ja Virtsu peatust. Tallinn-Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee üldine aastane veokäive on 70 000 tonni. Sellest veostekogusest laaditakse peale 15 000 tonni (ehitusmaterjali, põllumajandussaadusi jm.) ja maha 55 000 tonni, sealhulgas naftasaadusi 10 000 tonni, ehitusmaterjale 15 000 t, väetisi 4500 t, teravilja 3000 t jne.
Autotranspordi vedude üldmaht ulatub 200 000 tonnini ja 3,9 miljoni tonnkilomeetrini, kusjuures peamiselt veetakse ehitusmaterjali, kütust ning põllumajandussaadusi. Kolhooside käsutuses on 68 veomasinat.

Lihula minevikust ja tänapäevast. Ajalehe Koit toimetuse väljaanne. Lihula 1961

* * * * *

1964. aasta 1. jaanuari seisuga oli Virtsu raudteejaamas 14 teed ja 15 pöörangut.

Balti Raudtee sõiduplaan 22. maist 1966

Tallinn-Väike – Virtsu
Sõiduaeg 4 h 23 min (sellest peatusi 38 min).

Tallinn-Väike	16.23
Rapla	18.14
Lihula	20.09
Karuse	20.28
Virtsu	20.46

Virtsu – Tallinn-Väike

Virtsu	8.50
Karuse	9.08
Lihula	9.27
Rapla	11.37
Tallinn-Väike	13.03

* * * * *

Pärast sõda töötasid Virtsu liinil Uk ja Gr seeria auruvedurid. Eesti kitsarööpmelise raudtee viimased auruvedurid töötasid Türil ja jäid käigust ära 1963-64. Esimesed diiselvedurid TU2 (Kaluuga masinatehasest) saabusid Eestisse 1957. aastal. Kokku oli seda tüüpi vedureid Eestis 44. Maksimaalne kiirus 50 km/h, võimsus 350 hj, täismass 32 t, pikkus 10,7 m.