Rapla-Virtsu liini sulgemiskorraldus

Laupäeval, 25. mail 1968 väljus Tallinn-Väikse jaamast viimane rong Virtsu. Veduriks TU2-262. 1972. aastal saadeti see koos seitsme teise veduriga Odessa raudteele.

Rong oli ehitud leinarüüga, vedurile maalitud hüvastijätutekstid. Pikemad hüvastijätumiitingud toimusid Raplas, Märjamaal ja Lihulas.
Vedurijuhiks oli Paul Sutt, kes oli teinud ka esimese reisi 1931. aastal liini avamisel (Helmut Polbergi andmetel).

Päevakorral oli liini ümberehitamine laiarööpmeliseks, kuid see takerdus rahapuudusel ja jäi teostamata.

Pärast sulgemist

Transpordi alal on auto osatähtsus järjest kasvanud. Selle üheks tagajärjeks on, et Rapla-Virtsu raudtee käigushoidmine osutus ebatasuvaks ja Lihula kaotas oma raudteejaama. Raudteeühenduse puudumist korvab tihenenud autobussiliiklus Tallinna, Pärnu, Haapsalu ja Virtsuga.

Rapla-Virtsu raudtee sulgemine ja demonteerimine on peatanud Lihula kasvu raudteejaama suunas. Raudtee tänava äärde on püstitatud ainult väheseid maju. Endist raudteetammi on püütud kasutada autoliikluseks, kuid sillutamata muldkeha osutus selleks ebakohaseks.

Karl Laigna “Lihula”. Tallinn 1972. lk. 42, 45

Elamu Raudtee tn. 2, kus pärast Virtsu jaamahoone hävimist 1944. aastal asusid piletikassa ja reisijate ooteruum kuni liini sulgemiseni.
Sulev Mõniste foto 1968. aastast juunist