“1949. aasta aprillis ühinesid 27 kaluriperet (neist 11 rannapüügikalurit) ühismajapidamisse Virtsu Kalur. Kokku oli 3 mootorpaati ja 5 sõudepaati, 28 liiki väikemõrdu, kilu- ja räimevõrke. Esimesel ühise töö aastal püüti 240 ts kala. Majandil oli 320 hektarit põllumajanduslikku maad ja 18 hobust.

Virtsu Kaluri asutajaliikmed olid Emilie Kepp, Liidia Kruus, Aleksander Küla, Timofei Maas, Mihkel Noor, Sander Noor, Georgi Pruul, Kirill Rahu, Elviine Sillukse, Helena Soop, Alise Tammik.

1960. aastaks oli liikmete arv kasvanud 57-ni, kalureid oli 24. Arvel oli 24 mootorpaati ja aastane väljapüük 2400 ts.

1961. aastal osteti esimesed väiketraalid. Samal aastal ehitati esimene 4 korteriga elumaja.

1965. aastal oli kolhoosi preservitsehhi toodang 200 000 tingtoosi.

1967. a. valmis 50-kohaline lasteaed.

1973. aastaks oli kolhoosil 4 SRT-tüüpi ookeanilaeva, 1 transportkülmutusalus, 10 traallaeva, üle 60 püügipaadi, 2 RR-tüüpi kalavastuvõtulaeva, kalakombinaat, külmhoone, plekitööstus, metalltoodete tsehh ja muu abitootmine, mis vajalik kalapüügiks ja -töötlemiseks.”

Virtsu Kaluri häälekandja Kurss nr. 21 1974. a. (Virtsu Harrastusmuuseumist).

Kalurikolhoosi “Virtsu Kalur” sotsiaalse arengu plaan 1971–1975

Ülevaade “Virtsu Kaluri” arengust kuni 1972. aastani
1949. a. aprillis ühinesid 27 kaluriperet (neist 11 rannapüügikalurit) ühismajapidamisse “Virtsu Kalur”. Virtsu poolsaarel oli kalapüügi ja põllumajandusega seotud perekondadel 3 mootorpaati ja viis sõudepaati, 18 liiki väikemõrdu, kilu- ja räimevõrke.

Esimesel ühise töö aastal püüti 240 ts kala, sealhulgas siiga, angerjat, lesta, kilu ja räime. Majandis oli 320 ha põllumajanduslikku maad, 18 hobust ja vastavalt hobuinventari. Esimesel tööaastal sai kolhoos üldtulu koos põllumajandusega 11,1 tuh. rbl. Kalapüügi osatähtsus oli suhteliselt väike.

“Virtsu Kaluri” asutajatest töötavad kolhoosis tänaseni Sander Noor, Kirill Rahu, Timofei Maas jt. Ei olnud lihtne saada väikeperemehest suure ühismajandi teadlikuks töötajaks. Oli vaja aastaid õppida, kogemusi omandada, et jõuda tänase tootmistasemeni.

Kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse juhtimisel saavutati juba 1960. aastaks kalurikolhoosi “Virtsu Kalur” üldtulu 36 000 rbl. aastas. Ühismajandi liikmete arv oli kasvanud 57-ni, kala püüdis 24 kalurit. Arvel oli “Virtsu Kaluris” 12 mootorpaati ja aastane kala väljapüük 2800 tsentnerit toorkala. […]

Möödunud aastate tähistena võime märkida: 1961. aastal osteti esimesed väiketraalid. Juba sel ajal õpiti “Majaka” kaluritelt, kuidas püüda kala Soome lahest ja Läänemerest. Samal aastal ehitati esimene 4-korteriga elumaja. 1962. aastal hakati kasutama kalurite ühiselamut Veerel. Laevaremonditöökoda alustas tööd samuti 1962. aastal. Aasta hiljem võeti kasutusele laevade tõstmiseks slipp.

1965. aastal andis kalurikolhoosi preservitsehh juba 200 tuhat tingtoosi preserve. 1967. aastal sai valmis lasteaed 70 lapsele.

Möödunud aastate jooksul on loodud nüüdisaegne kalapüügi ja -töötlemise baas. On kasvanud inimeste teadmised ja tööoskus. Käesoleval ajal on saanud kogu kaluriperes tuntuks Heimar Soop, Elmar Kask jt., kes on saanud Nõukogude valitsuse ja vabariigi valitsuse autasusid. Kaheksandal viisaastakul saavutas “Virtsu Kaluri” kollektiiv häid tulemusi vabariiklikus kalurikolhoosidevahelises sotsialistlikus võistluses.

1949. aastal oli kala väljapüük ühe kaluri kohta aastas 21,8 tsentnerit ja töötasu ühe kolhoosiliikme kohta alla 1000 rbl. aastas (vanas vääringus). 1971. aastal oli väljapüük ühe kaluri kohta 372 ts kala, kogu ühismajandi tulu 4,6 milj. rbl., sellest kaubatoodang 3,5 milj. rbl. ja töötasu ühe kalurikolhoosi liikme kohta 2002 rbl. aastas. […]

1973. aasta alguseks on “Virtsu Kalur” oma territooriumi ja majandustegevuse poolest üks suuremaid vabariigis. Püügimere kaldaäärne piirjoon on üle 150 kilomeetri. Maa-ala, mida kolhoosi rahvas kasutab, on üle 500 ha.

1973. aasta lõpuks saab kolhoosi põhivahendites olema 4 SRT-tüüpi ookeani-püügilaeva, 10 traallaeva, üle 60 püügipaadi, 2 RR-tüüpi kalavastuvõtu ja töötlemislaeva, kalatööstus, külmhoone, plekitööstus, metallitoodete tsehh ja muu abitootmine, mis on vajalik kalapüügiks ja kalatöötlemiseks.

1972. aastal oli kolhoosi üldtulu ilma sisekäivet arvestamata 4916 tuh. rbl. ja vastavalt plaanile kasvab see 1975. aastaks 10 milj. rublani.

Kokkuvõte

Kalurikolhoosi “Virtsu Kalur” sotsiaalse arengu plaani tulemused 1971.–1975. a.
kolhoosi tulukuse kasv ilma sisekäiveta 225%
tööviljakuse kasv 172,4%
puhaskasu kasv 535%
põhi- ja käibevahendite kasv 225%
anda välja uusi toodanguliike 8 toodet
suurendada toodangu väljalaset tööviljakuse kasvu arvel 72,4%
keskmise töötasu kasv 19,3%

Vt ka Tekstid

Virtsu Kalur ühendati 1975. aastal Haapsalu Kaluriga, uueks nimeks sai Lääne Kalur. 1979. aastal osteti juurde Haapsalu kalakombinaat ja 1981 liideti Vormsi sovhoos. Detsembris 1990 reorganiseeriti kalurikolhoos Lääne Kalur aktsiaseltsideks.

* * * * *

* * * * *