Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.07.2018

Kronoloogia

2017 Hanila valla aunimetuse “Maasool” sai Virtsu muuseumi ja seltsielu kauaaegne eestvedaja Jüri Mõniste
2016 27. oktoobril tuli käibele Virtsu majaka postmark
2016 23. aprillil Virtsu harrastusmuuseumi 20. aastapäev ja
Helmut Polbergi raamatu “Kui Virtsu põles…” esitlus
2014 Septembris ostsid vald ja arenguselts Virtsu mõisa tallihooned
2014 Juunis algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine
2014 Mais valmis Vanaluubi puhkekoha vaateplatvorm
2013 Valmis Virtsu pargi loodushariduspaviljoni väljapanek
2013 Virtsu staadioni rekonstrueerimise I järk
2013 Terve suve oli Haapsalu muuseumis Virtsu muuseumi näitus
2013 Veebruaris ehitati Virtsu linnuse jääst koopia
2012 Eesti Post sulges Virtsu postkontori (27. maist)
2011 25. juunil valiti Virtsus Eesti Miss Estonia 2011 Madli Vilsar
2011 Ilmus raamat “Oh kooliaeg… 70 aastat koolitarkust Virtsust”
2011 Virtsu Harrastusmuuseumi püsiekspositsioon seltsimajas
2010 Lasteaed ja põhikool ühendati, uus nimi Virtsu Kool
2010 Virtsu 3. tuulepark (4 energia, 3×2,3 MW)
2010 Saaremaa Laevakompanii parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa
2009 Novembris valmis Virtsu sadama uus kaubakai
2009 Septembris lõppes Virtsu 110 kV alajaama rekonstrueerimine
2009 Juunis avati uuendatud Virtsu sadamahoone
2008 1. novembril avati Virtsu seltsimaja
2008 31. oktoobril avati Virtsu 2. tuulepark (4 energia, 3×2,3 MW)
2006 Valeri Kirsi Uunikute talumuuseum avati Virtsus Linnamäel
2005 9. jaanuari tormi ajal vesi 215 cm üle Kroonlinna nulli
2004 Juulis valmis Virtsu pargi uus lava
2004 Veebruaris registreeriti Virtsu Arenguselts
2003 Virtsu sadama rekonstrueerimine
2002 11. oktoobril avati Virtsu tuulepark
2000 Mart Leiumaa, Peeter Vissak “Virtsu. Rohkem kui lihtsalt sadam”
2000 Virtsu kooli 60. aastapäev, avati kooli uus võimla
2000 Pankrotistunud Virtsu Kalatehase varad ostis AS Maseko
1996 7. septembril avati Hanila muuseum
1996 Asutati Virtsu Harrastusmuuseum
1994 Saaremaa Laevakompanii võitis praamiliinide rendikonkursi. Virtsu sadam RAS Saarte Liinid haldamisel
1993 30. detsembril põles maha Virtsu klubi
1992 Kooli nimeks Virtsu Põhikool
1988 Kooli nimeks Virtsu 9-klassiline kool
1988 Kaks kõrgepinge merekaablit (kokku 5. ja 6.) Virtsu-Kuivastu laevateest põhja pool, Rõuste alajaama ehitus.
1982 Sadama uus reisijatehoone
1980 Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks neljas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel
1976‑1977 Väljakaevamised Virtsu linnuse varemetes
1975 Moodustati kalurikolhoos Lääne Kalur (liideti Virtsu Kalur ja Haapsalu Kalur)
1974 Detsembris valmis Virtsu ambulatoorium-apteek
1974 Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Tehumardi
1973 Esimese Haapsalu rajooni tootena sai õiguse kanda kvaliteedimärki “Virtsu Kaluri” konserv “Räim tomatis”
1973 Virtsu Algkool muudeti Virtsu 8-klassiliseks kooliks, valmis uus koolihoone. Direktor Julius Ilves
1970 Novembris alustas tegevust Virtsu Kaluri karusloomafarm
1970 Virtsu Algkool jätkab tööd 3-klassilisena
1970 Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks kolmas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel
1968 25. mail sõitis viimane rong Rapla–Virtsu raudteeliinil
1968 Virtsu Kalur ostis Pärnu Kalakombinaadi Virtsu tsehhi
1967 Avati Virtsu Kaluri lastepäevakodu
1965 10. jaanuarist töötas Virtsu 4-klassiline Algkool uues hoones (õpilasi 55, direktor Helga Vänt)
1964 3. oktoobril lülitati pinge alla esimene kahest kõrgepinge merekaablist Virtsu-Võiküla trassil
1961 Virtsu Kaluri esimene 4 korteriga elamu (Vee tänaval)
1958 16. septembril avati Puhtus Fr. Schilleri mälestussamba koopia (originaal sellest ajast Haapsalu muuseumis)
1957 Moodustati Puhtu-Laelatu-Virtsu taimestiku- ja loomastikukaitseala
1956 Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Sõprus
1953 Puhtus avati ornitoloogiajaam
1952 Virtsu ja Puhtulaiu vaheline sild asendati kivitammiga
1951 Virtsu kivikbetoontuletorn
1949 Haapsalu Kalakombinaadi Virtsu kalakokkuostupunktis valmis uus kalasoolamismaja
1949 13. aprillil asutati kolhoos Virtsu Kalur
1946 Loodi kalurite ühistu
1944 29. sept. Eesti laskurkorpuse dessant Muhusse
1944 26. sept. hõivas Punaarmee Virtsu viimase punktina Mandri-Eestis
1944 20. sept. hävitasid saksa väed raudteejaama, veetorni, ühe raudteelaste elamu, tuletorni, kannatada sai veduridepoo
1941 11. septembril maabusid saksa väed Muhus
1941 5. septembril taandus Punaarmee Muhusse, lõppes lahingutegevus Mandri-Eestis
1941 25. augustil Balti laevastiku ja rannakaitse dessant Muhust Virtsusse, hõivati Lihula
1941 18. juulil Balti laevastiku ja rannakaitse dessant Muhust Virtsusse
1941 10. juulil hõivasid Saksa väed Virtsu, katkes ühendus saartega
1941 Juuli – Punaarmeelased hävitasid sadama
1940 Avati Virtsu 4-kl. Algkool
1939 20. augustil sõitis Virtsu sadamast Saaremaa visiidile Eesti Vabariigi president Konstantin Päts
1939 Puhtulaid koos ümbritsevate väiksemate laidudega võeti looduskaitse alla
1938 Endine Virtsu mõisa sepikoda ehitati ümber VTÜ pritsikuuriks ja seltsimajaks (praegu kooli aula)
1938 Avati bussiliin Kuressaare-Virtsu-Tartu
1934 13. augustil Virtsus Läänemaa visiidi raames riigivanem Konstantin Päts. Vaatas uut sadamakaid ja raudteejaama
1934 Rahvaloenduse andmeil Virtsus 271 elanikku
1932 Miss Virtsu valimine
1931 1. detsembril avati liikluseks Rapla-Virtsu raudteeliin
1931 23. septembril ühendati kahest otsast ehitama hakatud raudteeliin 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel
1931 Saaremaa liinipidajad avasid koostöös OÜ-ga Mootor Kuressaare-Virtsu-Tallinn otseliini
1930 Juunis algas rööbaste mahapanek Rapla–Virtsu liinil
1928 Märgiti maha Rapla–Virtsu raudteeliini lõplik trass
1924 Virtsu raudbetoontuletorn (hävis 1944)
1922 Rahvaloenduse andmeil Virtsus 65 elanikku
1918 20. veebruaril maabusid Virtsus saksa väed
1917 17. oktoobril Suures väinas toimunud merelahingus uppus ristleja Slava
1915 Viimane matus Puhtu kalmistul – Virtsu mõisaproua Elisabeth Uexküll (1835-1914)
1914 Algas Virtsu 6-tollise rannakaitsepatarei ehitus
1912 Virtsu postiametniku peres sündis kirjanik Aristarch Sinkel
1903 Majaka juurde loodi meteoroloogiajaam
1900 16. augustil avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond
1900 Virtsu postijaamas lõpetati postioperatsioonid
1896 Suures väinas hakkas ühendust pidama jäälõhkuja “Kindral Suvorovtsev”. 1918. aeti venelaste poolt madalikule.
1896 5. okt. avati Hanila uus koolihoone. Vt. artikkel Postimehes
1895 Õnnistati Virtsu merepäästejaam. Vt. artikkel Postimehes
1893 Avati hoiukassa
1892 Virtsu vald liideti Massuga, ehitati uus Massu vallamaja
1892 1. jaan. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas postioperatsioonid
1888 Virtsu – Kuivastu liinil esimene aurulaev “Sirius”
1884 Alustati ametlikke merevaatlusi majaka juures
1876 Ühendati Vana- ja Uue-Virtsu – Virtsu mõis (Werder-Schloss). Omanik paruness Elisabeth Uexküll.
1875 Paigaldati Eesti esimene kohalik merekaabel (ühesooneline telegraafikaabel) mandri ja Saaremaa vahele
1866 Virtsu malmtuletorn (hävis 1917)
1857‑1859 Ehitati Hanila kiriku torn
1855 Inglise sõjalaev Desperate hõivas Virtsu sadama, hävitati mõned hooned
1855 Algas reisijatevedu Tallinn-Risti-Virtsu-Kuressaare postmaanteel
1854 Hanila kirikumõisas asutati Virtsu vallakool
1835 Trükis ilmus Virtsu mõisa valitseja Thomas Hjärne (1638-1678) saksakeelne “Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu”.
1823 Trükis ilmus Nikolai Bestuževi (1791–1855) ajalooline jutustus “Hugo von Bracht”
1813 Virtsu mõisaproua Dorothea Augusta von Rosen (1781-1826) püstitas Puhtulaiule Friedrich von Schilleri mälestussamba. Vanim säilinud Schilleri monument. Praegu Läänemaa muuseumis.
1804 Vene tsaar Aleksander I sõitis Haapsalust läbi Virtsu Saaremaale
1789 Algas reisijatevedu Kuressaare-Pärnu postmaanteel
1787 Ligikaudne Virtsu mõisa väravahoone valmimisaeg
1777 Ligikaudne Virtsu mõisa härrastemaja valmimisaeg
1771 Uue-Virtsu (Neu-Werder) mõis eraldati Vana-Virtsu mõisast
1710 Põhjasõja käigus jõudsid Vene väed Virtsu. Suur katk
1669 Muhu vabatalupoeg Hanske järglasi kohustati vedama posti üle Suure väina Virtsu ja sealt edasi Pärnusse
1646 Werderi rüütlimõisa omanikuks saab Joann Baner
1611 Kalmari sõda (1611-1613). Taanlaste valduses olevalt Saaremaalt tehti rüüsteretk Rootsi valduses oleva Virtsu ümbruskonda.
1536 Valmiera maapäeva otsusega keelati Virtsu vasallilinnuse taastamine.
1533‑1534 Virtsu linnuse hävitamine(talvel)
1473 Esimesed kirjalikud teated Puhtulaiust (Holm Puchten)
1465 Esimesed kirjalikud teated Virtsu vasallilinnusest
1459 Uexküllidele kuulunud Virtsu mõisa (Werder) esmamainimine
1430 Rajati Uexküllidele kuulunud Virtsu läänilinnus
1270 Virtsu lähedal merejääl toimus lahing Leedu väe ja Saare-Lääne piiskopi, ordu ning Tartu piiskopi vägede vahel