2021 | Ilmus raamat „80 aastat kooliharidust Virtsus“ |
2021 | Virtsu mõisa väravahoone katuse taastusremont |
2021 | Virtsu Arenguselts müüs seltsimaja hoone. Seltsimaja asus kooli ruumidesse |
2021 | Virtsus paigaldati Omniva postiautomaat |
2017 | TS Laevad uued parvlaevad Piret ja Tõll |
2017 | Hanila valla aunimetuse “Maasool” sai Virtsu muuseumi ja seltsielu kauaaegne eestvedaja Jüri Mõniste |
2016 | 27. oktoobril tuli käibele Virtsu majaka postmark |
2016 | 23. aprillil Virtsu harrastusmuuseumi 20. aastapäev ja Helmut Polbergi raamatu “Kui Virtsu põles…” esitlus |
2015 | Avati Laelatu bioloogiajaama uus hoone (eelmine hävis tulekahjus 2007) |
2014 | Septembris ostsid vald ja arenguselts Virtsu mõisa tallihooned |
2014 | Juunis algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine |
2014 | Mais valmis Vanaluubi puhkekoha vaateplatvorm |
2013 | Valmis Virtsu pargi loodushariduspaviljoni väljapanek |
2013 | Virtsu staadioni rekonstrueerimise I järk |
2013 | Terve suve oli Haapsalu muuseumis Virtsu muuseumi näitus |
2013 | Veebruaris ehitati Virtsu linnuse jääst koopia |
2012 | Eesti Post sulges Virtsu postkontori (27. maist) |
2011 | 25. juunil valiti Virtsus Eesti Miss Estonia 2011 Madli Vilsar |
2011 | Ilmus raamat “Oh kooliaeg… 70 aastat koolitarkust Virtsust” |
2011 | Virtsu Harrastusmuuseumi püsiekspositsioon seltsimajas |
2010 | Lasteaed ja põhikool ühendati, uus nimi Virtsu Kool |
2010 | Virtsu 3. tuulepark (4 energia, 3×2,3 MW) |
2010 | Saaremaa Laevakompanii parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa |
2009 | Novembris valmis Virtsu sadama uus kaubakai |
2009 | Septembris lõppes Virtsu 110 kV alajaama rekonstrueerimine |
2009 | Juunis avati uuendatud Virtsu sadamahoone |
2008 | 1. novembril avati Virtsu seltsimaja |
2008 | 31. oktoobril avati Virtsu 2. tuulepark (4 energia, 3×2,3 MW) |
2007 | Tulekahjus hävis Laelatu bioloogiajaam |
2006 | Valeri Kirsi Uunikute talumuuseum avati Virtsus Linnamäel |
2005 | 9. jaanuari tormi ajal vesi 215 cm üle Kroonlinna nulli |
2004 | Juulis valmis Virtsu pargi uus lava |
2004 | Veebruaris registreeriti Virtsu Arenguselts |
2003 | Virtsu sadama rekonstrueerimine |
2002 | 11. oktoobril avati Virtsu tuulepark |
2000 | Mart Leiumaa, Peeter Vissak “Virtsu. Rohkem kui lihtsalt sadam” |
2000 | Virtsu kooli 60. aastapäev, avati kooli uus võimla |
2000 | Pankrotistunud Virtsu Kalatehase varad ostis AS Maseko |
1996 | 7. septembril avati Hanila muuseum |
1996 | Asutati Virtsu Harrastusmuuseum |
1994 | Saaremaa Laevakompanii võitis praamiliinide rendikonkursi. Virtsu sadam RAS Saarte Liinid haldamisel |
1993 | 30. detsembril põles maha Virtsu klubi |
1992 | Kooli nimeks Virtsu Põhikool |
1988 | Kooli nimeks Virtsu 9-klassiline kool |
1988 | Kaks kõrgepinge merekaablit (kokku 5. ja 6.) Virtsu-Kuivastu laevateest põhja pool, Rõuste alajaama ehitus. |
1982 | Sadama uus reisijatehoone |
1980 | Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks neljas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel |
1976‑1977 | Väljakaevamised Virtsu linnuse varemetes |
1975 | Moodustati kalurikolhoos Lääne Kalur (liideti Virtsu Kalur ja Haapsalu Kalur) |
1974 | Detsembris valmis Virtsu ambulatoorium-apteek |
1974 | Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Tehumardi |
1973 | Esimese Haapsalu rajooni tootena sai õiguse kanda kvaliteedimärki “Virtsu Kaluri” konserv “Räim tomatis” |
1973 | Virtsu Algkool muudeti Virtsu 8-klassiliseks kooliks, valmis uus koolihoone. Direktor Julius Ilves |
1970 | Novembris alustas tegevust Virtsu Kaluri karusloomafarm |
1970 | Virtsu Algkool jätkab tööd 3-klassilisena |
1970 | Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks kolmas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel |
1968 | 25. mail sõitis viimane rong Rapla–Virtsu raudteeliinil |
1968 | Virtsu Kalur ostis Pärnu Kalakombinaadi Virtsu tsehhi |
1967 | Avati Virtsu Kaluri lastepäevakodu |
1967 | Esmakordselt tähistati kalurite päeva, millest on välja kasvanud Virtsu merepäev |
1965 | 10. jaanuarist töötas Virtsu 4-klassiline Algkool uues hoones (õpilasi 55, direktor Helga Vänt) |
1964 | 3. oktoobril lülitati pinge alla esimene kahest kõrgepinge merekaablist Virtsu-Võiküla trassil |
1961 | Virtsu Kaluri esimene 4 korteriga elamu (Vee tänaval) |
1958 | 16. septembril avati Puhtus Fr. Schilleri mälestussamba koopia (originaal sellest ajast Haapsalu muuseumis) |
1957 | Moodustati Puhtu-Laelatu-Virtsu taimestiku- ja loomastikukaitseala |
1956 | Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Sõprus |
1953 | Puhtus avati ornitoloogiajaam |
1952 | Virtsu ja Puhtulaiu vaheline sild asendati kivitammiga |
1951 | Virtsu kivikbetoontuletorn |
1949 | Haapsalu Kalakombinaadi Virtsu kalakokkuostupunktis valmis uus kalasoolamismaja |
1949 | 13. aprillil asutati kolhoos Virtsu Kalur |
1946 | Loodi kalurite ühistu |
1944 | 29. sept. Eesti laskurkorpuse dessant Muhusse |
1944 | 26. sept. hõivas Punaarmee Virtsu viimase punktina Mandri-Eestis |
1944 | 20. sept. hävitasid saksa väed raudteejaama, veetorni, ühe raudteelaste elamu, tuletorni, kannatada sai veduridepoo |
1941 | 11. septembril maabusid saksa väed Muhus |
1941 | 5. septembril taandus Punaarmee Muhusse, lõppes lahingutegevus Mandri-Eestis |
1941 | 25. augustil Balti laevastiku ja rannakaitse dessant Muhust Virtsusse, hõivati Lihula |
1941 | 18. juulil Balti laevastiku ja rannakaitse dessant Muhust Virtsusse |
1941 | 10. juulil hõivasid Saksa väed Virtsu, katkes ühendus saartega |
1941 | Juuli – Punaarmeelased hävitasid sadama |
1940 | Avati Virtsu 4-kl. Algkool |
1939 | 20. augustil sõitis Virtsu sadamast Saaremaa visiidile Eesti Vabariigi president Konstantin Päts |
1939 | Puhtulaid koos ümbritsevate väiksemate laidudega võeti looduskaitse alla |
1938 | Endine Virtsu mõisa sepikoda ehitati ümber VTÜ pritsikuuriks ja seltsimajaks (praegu kooli aula) |
1938 | Avati bussiliin Kuressaare-Virtsu-Tartu |
1934 | 13. augustil Virtsus Läänemaa visiidi raames riigivanem Konstantin Päts. Vaatas uut sadamakaid ja raudteejaama |
1934 | Rahvaloenduse andmeil Virtsus 271 elanikku |
1932 | Miss Virtsu valimine |
1931 | 1. detsembril avati liikluseks Rapla-Virtsu raudteeliin |
1931 | 23. septembril ühendati kahest otsast ehitama hakatud raudteeliin 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel |
1931 | Saaremaa liinipidajad avasid koostöös OÜ-ga Mootor Kuressaare-Virtsu-Tallinn otseliini |
1930 | Juunis algas rööbaste mahapanek Rapla–Virtsu liinil |
1928 | Märgiti maha Rapla–Virtsu raudteeliini lõplik trass |
1924 | Virtsu raudbetoontuletorn (hävis 1944) |
1922 | Rahvaloenduse andmeil Virtsus 65 elanikku |
1918 | 20. veebruaril maabusid Virtsus saksa väed |
1917 | 17. oktoobril Suures väinas toimunud merelahingus uppus ristleja Slava |
1915 | Viimane matus Puhtu kalmistul – Virtsu mõisaproua Elisabeth Uexküll (1835-1914) |
1914 | Algas Virtsu 6-tollise rannakaitsepatarei ehitus |
1912 | Virtsu postiametniku peres sündis kirjanik Aristarch Sinkel |
1903 | Majaka juurde loodi meteoroloogiajaam |
1900 | 16. augustil avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond |
1900 | Virtsu postijaamas lõpetati postioperatsioonid |
1896 | Suures väinas hakkas ühendust pidama jäälõhkuja “Kindral Suvorovtsev”. 1918. aeti venelaste poolt madalikule. |
1896 | 5. okt. avati Hanila uus koolihoone. Vt. artikkel Postimehes |
1895 | Õnnistati Virtsu merepäästejaam. Vt. artikkel Postimehes |
1893 | Avati hoiukassa |
1892 | Virtsu vald liideti Massuga, ehitati uus Massu vallamaja |
1892 | 1. jaan. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas postioperatsioonid |
1888 | Virtsu – Kuivastu liinil esimene aurulaev “Sirius” |
1884 | Alustati ametlikke merevaatlusi majaka juures |
1876 | Ühendati Vana- ja Uue-Virtsu – Virtsu mõis (Werder-Schloss). Omanik paruness Elisabeth Uexküll. |
1875 | Paigaldati Eesti esimene kohalik merekaabel (ühesooneline telegraafikaabel) mandri ja Saaremaa vahele |
1866 | Virtsu malmtuletorn (hävis 1917) |
1857‑1859 | Ehitati Hanila kiriku torn |
1855 | Inglise sõjalaev Desperate hõivas Virtsu sadama, hävitati mõned hooned |
1855 | Algas reisijatevedu Tallinn-Risti-Virtsu-Kuressaare postmaanteel |
1854 | Hanila kirikumõisas asutati Virtsu vallakool |
1835 | Trükis ilmus Virtsu mõisa valitseja Thomas Hjärne (1638-1678) saksakeelne “Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu”. |
1823 | Trükis ilmus Nikolai Bestuževi (1791–1855) ajalooline jutustus “Hugo von Bracht” |
1813 | Virtsu mõisaproua Dorothea Augusta von Rosen (1781-1826) püstitas Puhtulaiule Friedrich von Schilleri mälestussamba. Vanim säilinud Schilleri monument. Praegu Läänemaa muuseumis. |
1804 | Vene tsaar Aleksander I sõitis Haapsalust läbi Virtsu Saaremaale |
1789 | Algas reisijatevedu Kuressaare-Pärnu postmaanteel |
1787 | Ligikaudne Virtsu mõisa väravahoone valmimisaeg |
1777 | Ligikaudne Virtsu mõisa härrastemaja valmimisaeg |
1771 | Uue-Virtsu (Neu-Werder) mõis eraldati Vana-Virtsu mõisast |
1710 | Põhjasõja käigus jõudsid Vene väed Virtsu. Suur katk |
1669 | Muhu vabatalupoeg Hanske järglasi kohustati vedama posti üle Suure väina Virtsu ja sealt edasi Pärnusse |
1646 | Werderi rüütlimõisa omanikuks saab Joann Baner |
1611 | Kalmari sõda (1611-1613). Taanlaste valduses olevalt Saaremaalt tehti rüüsteretk Rootsi valduses oleva Virtsu ümbruskonda. |
1536 | Valmiera maapäeva otsusega keelati Virtsu vasallilinnuse taastamine. |
1533‑1534 | Virtsu linnuse hävitamine(talvel) |
1473 | Esimesed kirjalikud teated Puhtulaiust (Holm Puchten) |
1465 | Esimesed kirjalikud teated Virtsu vasallilinnusest |
1459 | Uexküllidele kuulunud Virtsu mõisa (Werder) esmamainimine |
1430 | Rajati Uexküllidele kuulunud Virtsu läänilinnus |
1270 | Virtsu lähedal merejääl toimus lahing Leedu väe ja Saare-Lääne piiskopi, ordu ning Tartu piiskopi vägede vahel |