|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Fr. Shilleri monument
|
Kui ameerika üliõpilased
tahtsid Eestile kinkida Schilleri monumenti
Malle Salupere
Postimees 17. mail 1996 (lühendatult).
9. mail 2005 jõuab kätte Friedrich Schilleri 200. surma, 2009.
aastal 250. sünniaastapäev. Esimene mälestussammas saksa geeniusele
püstitati Helme mõisapargis juba kirjaniku surma-aastal 1805.
Kuigi umbkaudseid andmeid Helme obeliski kohta oli avaldatud
ka varem, käibib siiani teave maailma esimesest Schilleri-ausambast
Puhtus, mis püstitati 1813. aastal. Seega saab Eesti
uhke olla kahele maailma esimesele Schilleri monumendile.
|
Umbes nii võis välja
näha Helme lossimägedes asunud Schilleri obelisk.
See allegooriline gravüür ilmus 1811. aastal almanahhi
"Livona" tagakaanel. Aasta 1710 märgib Liivimaa
inkorporeerimist Vene impeeriumisse.
Postimehes avaldatud repro
|
Puhtu mälestuskivi saab pidada esimeseks säilinud Schilleri-sambaks,
kuigi ta on kahel korral (1905 ja 1958) taastatud.
|
Detail Stavenhageni 1867. aasta gravüürist
Postimehes avaldatud repro
|
| |
Stavenhageni 1867. aasta gravüürid
Puhtu vaadetega
|
1867. aastal on Stavenhagen oma "Eestimaa vaadete albumi" kaanepildiks
valinud Puhtu pargi mereäärse suvemajakese koos Schilleri monumendiga
selle kõrval. 1905. aastal ajakirjas "Baltische Monatsschrift"
juhtis Hollander tähelepanu parajasti Puhtus von Löwis of Menari
käe all taastatavale mälestussambale, mille olevat 1813. aastal
püstitanud mõisaproua Wilhelmine van Helwig.
Esmakordselt on siin ka sambale raiutud tekste tsiteeritud.
"Pühendatud Friedrich von Schilleri, Saksamaa ülla luuletaja
ja muusade lemmiku mälestusele 1813."
Teisel küljel on värsiread:
"Die Dichtkunst reicht Dir ihre Götterrechte Schwingt sich mit
Dir den ewingen Stern zu Mit einerGlorie hat sie Dich umgeben.
Du schufst fürs Herz. Der wirst unsterblich leben."
["Luulekunst ulatab sulle oma jumalikud õigused, tõustes koos
sinuga igaveste tähtede poole. Ta on su ümbritsenud aupaistega.
Su looming räägib südamele. Sa jääd surematuks."].
Värsid pärinevad minimaalselt muudetud kujul Schilleri luuletusest
"Orleans`i tütarlaps".
Monumendi püstitajaks on peetud Karl Thure von Helwigit, aga
tema eluaastad olid 1741-1810.
1905. aastal taastatud monumenti kasutasid sõdurid Esimese maailmasõja
päevil märklauana. Eesti Vabariigi algusaastail langes põlu
alla kõik "saksa" ja Schiller jäi unustusse.
1926. aasta "Muusikalehes" refereeritakse Saksamaal avaldatud
kirjutist, nagu oleks Puhtus asunud maailma kõige vanem Schilleri
mälestussammas, mis olla Vene sõjaväe poolt revolutsiooni ajal
barbaarselt purustatud. Leht küsib, kas meie muinsuste eest
hoolitsejad asutused teavad sellest midagi, aga paistab, et
küsimus jäi vastuseta.
1930. aastal kirjutab Päevaleht, et American Goethe-Society
palub teateid samba seisukorra kohta ja on valmis seda omal
kulul restaureerima. 1933. a. novembris teatab Päevaleht, et
New Yorgi ülikool olevat valmis Schilleri 175. sünniaastapäevaks
uuendama mälestussamba Eestis. Selle valmistamine olevat ameeriklastel
käsil, kava ületoomiseks ja pidulikuks avamiseks koostamisel.
Täpsemalt selgumata asjaoludel jäi asi tookord siiski soiku.
1938. aastal meenutab Päevaleht taas Schilleri monumenti. Lühisõnumi
juures on foto samba säilinud osast ja anonüümne autor on välja
lugenud, et tekst ei lõpe mitte aastaarvuga, nagu praegusel
koopial, vaid püstitaja nimega:
"Dem Andenken Friedrichs v. Schiller
Teutschlands erhabenem
Dichter und Liebling der
Musen, gewidmet 1813
Carl Thure von Helwig",
mis on nii keeleliselt kui loogiliselt korrektsem. Nimi saab
olla olnud vaid väikeses kirjas plaati imiteeriva tekstiosa
all servas, mis seletabki tema kadumise.
Mälestussammas jäi unustusse ligi 20 aastaks, sai aga Teises
maailmasõjas veel enam kannatada.
Matsalu laht muudeti 1957. aastal looduskaitsealaks, juba varem
oli Puhtus rajatud TA ZBI ornitoloogiajaam. Siis ilmus ajalehes
"Sirp ja Vasar" (1957, 17. mai) maailmakuulsa ornitoloogi prof.
Erik Kumari lugejakiri monumendi seisukorrast: ülaosa puudub,
loetav on vaid pühendus, pidevalt kraabitakse silindrile nimesid
ja daatumeid. Nagu tollal kombeks, tagas lugejakiri kiire meetmetevõtu,
liiati oli lähenemas luuletaja 200. sünniaastapäev.
Veel samal aastal võeti monumendi jäänused riikliku kaitse alla
ning kunstnik Paul Horma sai ülesande valmistada nende ja arhiivimaterjalide
põhjal Puhtus ülesseadmiseks koopia, mis avati 1958. aasta 16.
septembril. Originaali säilinud osad asuvad praegugi Haapsalu
Koduloomuuseumis.
|
Puhtus asuv Schilleri mälestussammas
Foto Arno Peksar 1999
Puhtus asuv Schilleri mälestussammas
Fotod Andri Vatsfeldt 2004
Foto Andri Vatsfeldt 2006
|
| |
Schilleri
mälestussamba originaal Läänemaa muuseumis.
Fotod Andri Vatsfeldt 2004
|
Uue monumendi ülaosa erineb tunduvalt Stavenhageni gravüüril
toodust. Proportsioonid on samad, aga esimese variandi range
lihtsus on asendunud suurema liigendatuse ja ananassivormiga
tipus. Võibolla järgis Paul Horma 1905. aasta vormi, mille väljanägemisest
siinkirjutajal andmed puuduvad.
|
Joonis raamatust "Kas tunned maad" 1965
|
Ja lõpuks: kas Puhtu monumendi püstitaja oli Karl Thure, Dorothea
(seegi nimi on kuskil vilksatanud) või Wilhelmine von Helwig?
Viimast nime Vana-Virtsu mõisaomanike seas ei leidu. Küllap
on mälu kedagi alt vedanud. Pärast Karl Thure surma jäi Vana-Virtsu
(Schloss Werder) omanikuks tema kolmest tütrest noorim Dorothea
Augusta (1781-1826, maetud Puhtus), abielus Jakob von Helwigiga.
Tema oligi see mõisaproua von Helwig, sünd. von Helwig, kes
(kui von Löwis omal ajal aastaarvu 1813 õigesti deshifreeris
ja see mitte 1810 polnud) laskis paigaldada isa poolt valmistatud
- selles pole põhjust kahelda - mälestuskivi perekonnatuttavale
ja surematule geeniusele.
* * * * *
|
Friedrich Schilleri
(1759-1805) monument
Tekst Läänemaa Muuseumi
1996. aastal kirjastatud voldikust.
Kolm kuud peale luuletaja surma, 1805. aasta
augustis, püstitati tema auks monument Viljandi maakonda Helme
mõisasse, mis oli esimene omataoline maailmas.
Selle püstitas Elisabeth Dorothea von Gersdorf (1759-1844;
sünd. v. Anrep, lesena v. Rennenkampf). Monument hävis tõenäoliselt
juba 19. saj keskpaiku.
Arvult teine, kuid praeguseks vanim säilinud monument püstitati
1813. aastal Puhtulaiule (Puhtu poolsaar; 4 km Virtsust
lõunas).
Mälestussamba püstitajaks oli Virtsu mõisaproua Dorothea
Augusta von Rosen (l781-1826; sünd. v. Helwig), kes kuulus
kuulsa luuletaja abikaasa Charlotte v. Schilleri tutvusringkonda.
Schilleri monument sai mõlemas maailmasõjas kannatada, tervikuna
hävis selle ülaosa (kahekordsel tüvikoonusel asetsev piiniakäbi)
ning osa tagaküljel olevast tekstitahvlist.
1957 toodi monument Haapsallu Läänemaa muuseumi esisele. Puhtulaiule
püstitati 1958. aastal koopia algupärandist. Alates 1991. aastast
eksponeeritakse originaalmonumenti Läänemaa muuseumis.
Monumendi esiküljel leiame järgmised read:
Dem Andenken
Friedrichs v. Schiller
Teutschlands erhabenem
Dichter und Liebling der
Musen, gewidmet 1813.
Tagaküljel:
Die Dichtkunst reicht dir
ihre Gütterrechte
schwingt sich mit dir den
ew gen Sternen zu.
Mit einer Glorie hat sie
dich umgeben
Du schufst fürs Herz, du
wirst unsterblich Leben.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
