|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
Vasallilinnus
|
|
Virtsu läänilinnus, väike, kuid võimas, tulirelvadele kohandatud ja mandrist kaitsekraaviga eraldatud linnus, mille rajasid Uexküllid 1430. a-il. 1533-34 linnus purustati, seejärel hüljati. Flankeerivate diagonaalselt asetsenud ümartornidega ning zwinger'iga ümbritsetud, u. 25 m pikkuste külgedega nelinurkne kastell oli valdavalt kahekorruseline (tornid kolmekorruselised), pae-ja maakivist müüride paksus oli 2-3 m, akendel olid vitraazid. Hoonet köeti peale hüpokausti ka kahhelahjudega. Praegu varemeis.
Eesti Entsüklopeedia, 2003, 12. köide
|
8. september 2016. Virtsu linnuse väravaava on valmis
Foto Aimar Roomets
|
| |
"Torm Werderi juures".
Õlimaa. Andri Vatsfeldt 2015
|
| |
Virtsu linnuse 3D arvutigraafikas
|
Virtsu linnus 3D, autor Andri Vatsfeldt 2011
Rohkem pilte siin
|
| |
Virtsu vanalinn augustis 2005
Foto Mart Mõniste
|
| |
Virtsu vanalinn novembris 2004
Fotod Mart Mõniste
|
| |
Ukraina kunstniku GaLeon'i maal
Virtsu vasallilinnusest.
Juulis 2004 oli Purtse kindluselamus tema maalide näitus.
Foto Andri Vatsfeldt
|
Virtsu linnuse makett osales rahvusvahelisel
mudeliehitajate võistlusel Helsingis 2001. aastal
|
Andres Valdre valmistatud Virtsu
vasallilinnuse makett 1:1000
Fotod Andres Valdre
|
Maketi autor Andres Valdre: "Virtsu linnus (1:1000)
on ehitatud K. Aluve raamatu "Keskaegsed linnused Eestis"
järgi, kus on ta rekonstruktsioonvaade ja -lõige
linnusest. Kõik peale kolme redeli on oma näputöö.
Linnus on tehtud polüstüreenist ja puust, maastik
epokitist ja liivast. Peenematest detailidest olgu mainitud
kõik 3 väravat (sh. tagumine uks); pööraga
kaev [mis, tõsi küll, paikneb vales kohas, sain
selle teada liiga hilja], milles vesi on reaalsel sügavusel;
mõlema tõstesilla vintsid; rõdu II korruse
ees; kaitsekäik; korstnad; aknad/laskeavad; tõstesillad
ja hundiauk sisemise silla all; tornis vahimees ja lipp; ning
linnuse ees rohtu sööv hobune. See hobune (koosneb
7 osast, pikkus u. 2,4 mm) on kahtlemata peeneim näputöö,
mida ma kunagi teinud.
Lipuvärvid on laest võetud, algul plaanisin, et
vaatan mõnest Balti aadli teatmikust Uexkülli vapivärvid
järele, aga seal oli vähemalt 30 vappi ning mine võta
kinni, milline on neist see kõige õigem või
milline neist just Virtsus juhtus linnuse ajal elama. Linnuse
tornid on valmistatud puust, mis tingib ka selle, et ehisfriis
on tegemata (johtub materjali eripärast). Linnus on alusel,
mis kujutab ka vallikraavi linnuse ees ning tükikest merd
ümberringi, aluse servad on täpselt ilmakaarte sihis.
Rannal on hulk rahne, mis tegelikult on liiv ... Töötunde
kokku 45.
28. oktoobril 2001 oli Virtsu linnuse makett esitatud võistlusele
IPMS Finland Helsinki Open (IPMS = International Plastic
Modelers Society). Tulemus: 103 punkti, kategooria kuuest
mudelist neljas (I koha saanud sai 108 punkti, st. oli kõva
rebimine!) 6. koha mudel oli saanud 90 punkti, nii et siin kategoorias
oli tase ühtlaselt kõva ... "
|
| |
Virtsu linnuse
rekonstruktsioon.
Kalvi Aluve joonis
raamatust "Eesti arhitektuur" 1996
|
| |
Virtsu läänilinnuse
põhiplaan
1 - sisehoov, 2 - edelatorn, 3 - kirdetorn,
4-6 - majandus ja laoruumid, 7 - zwinger
Skeem ENE-st
|
Virtsu linnus
Kalvi Aluve artikkel koguteosest
"Eesti arhitektuur"
Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid.
Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati
umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465.
Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi
vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34
Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises
tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva
otsusega 1536 keelati taastamine.
Linnus rajati Suure väina mandripoolse kaldavööndi
väikesele saarele, kontrollimaks laevaliiklust väinas
ning saarte ja mandri vahelist ülekäiku. Linnus oli
põhiplaanilt ruudukujuline, (25,1x25,3 m), edela- ja
kirdenurgas flankeerivad ümartornid (läbimõõt
9,3 ja 8,1 m), kagunurgas avar hoov (12,4x12,6 m). Ruumis paiknesid
ümber hoovi, läänetiivas kaks, põhjatiivas
üks. Linnust ümbritses zwinger, moodustades linnusega
sarnase ruudu küljepikkusega 36,2 m. Hoovi viis 2 m laiune
värav, mis oli langesillaga suletav. Samasugune värav
oli zwingeri lõunaseinas, väravate vahel oli nn.
hundiauk. Linnus oli kahekorruseline, tornid kolmekorruselised.
Zwingeri ühe korruse kõrgune müür pidi
linnust kaitsma ka mere ja ajujää eest.
Ruumid olid ühenduses hoovis paikneva puitgalerii kaudu,
müürisisesed trepid puudusid. 2-3 m paksused müürid
olid dolomiitplokkidest, sisekülgedel oli kasutatud ka
maakive.Välismüürid, samuti zwingeri müürid
olid valgusavadeta. Esimese korruse ruumid said valguse hoovi
poolt, teisel korrusel olid valgusavad nii sise- kui ka välismüürides
(leitud on raidraamide katkeid). Avad olid trellitatud ja varustatud
vitraažidega. Ümmargusi diagonaaltorne kroonisid sakmed
ja mašikuliifriis, millest on säilinud konsoolkive.
Puidust vahelagesid kandsid ümarad dolomiitsambad, ühte
läänetiiva esimese korruse ruumi kattis paekivist
ristvõlv. Ruume köeti kahhelahjudega (leitud on
nelja eri värvi glasuuriga ahjukahli katkendeid). Hoovi
loodenurgas paljandus algses munakivisillutises maakividest
voodriga kaev (läbimõõt 1,3 m).
1976-77 tehti varemeil väliuuringuid, millega selgitati
linnuse üldine plaanilahendus.
|
Virtsu linnuse varemed. C. von Ungern-Sternbergi
joonistus 1827
Repro M. Leiumaa erakogust
|
* * * * *
Vägevust on ka Kurevere punaste kirjadega dolomiidil,
mis leidis samuti kasutamist keskajal Hanila kirikus
nurgakvaadritena, hiljem Virtsu linnuses ning XIX sajandil
Kõmsi kiriku ja mitmete mõisate ehituses
isegi väljaspool maakonda, näiteks Paatsalu mõisas.
Ehitiste seintes võib leida aga veel kümneid teisi
paeliike, mis on pärit Nõmmkülast, Saarekülast,
Lähtrust, Tuudilt, Kirblast, Kullamaalt ja ka naabermaakondadest.
Helle Perens "Tooniandev
loomekivi". Maaleht 3. mai 2001
* * * * *
|
Virtsu orduaegse kantsi murenenud
müürid. Foto J. Simson. Pärnu Esperantistide
Seltsi väljaantud postkaart 1936.
Virtsu Harrastusmuuseumi kogust
|
| |
Virtsu linnuse rekonstruktsioon (1891)
raamatust "Burgenlexikon für Alt-Livland", Karl
von Lövis of Menar, Riia 1922.
M. Leiumaa erakogus olevat fotokoopiat
on täiendanud K. Aluve puuduva nurgatorni ja välismüüriga.
|
| |
Virtsu vasallilinnus
Mart Leiumaa rekonstruktsioon
1978. aastast
|
Virtsu Vanalinna hävitamisest
Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin ja vanataatide
ja eitedega uttede ja notsude karjas käisin, sain ma nende
suust mõnda vana juttu kuulda, mõnda ka Vanalinnast.
- Virtsu Vanalinnas elanud üks kindral, kes ennast mereröövli
ametist olla elatanud. Et ta hõlpsasti laevad kätte
saanud, seda toimetanud nõnda, et ta ahelad või
tõu üle väina venitanud, ühe otsa linna
torni, teise Muhusse kinni kinnitanud. Tulnud laevad, siis olnud
nad selle taga kinni, ja ta läinud oma inmestega, röövinud
ta ära. Sedaviisi korjanud ta enesele palju kulda ja hõbedat,
mida Vanalinna all keldrites paigal hoidnud.
Ükskord tulnud ka üks Inglise kallis kaubalaev väina,
aga see peastnud ennast suure võitlusega ta käest
ära ja läinud oma maale, kust ta kaks sõalaeva
toonud. Need purustanud suuretükkidega Vanalinna ära
ja teinud ahelad pihuks. Kindral olla ratsahobustega ära
tahtnud põgeneda, aga suuretüki-kuul tulnud laevalt
ja teinud talle Virtsu kivisilla otsa peal surma. Senna samasse
maetud ta ka ühes hobusega. Tema hauda võib teekäija
kivisilla peale minnes põhja pool maantee ääres,
kus haua ümber kivid, näha.
E21128/9 < Hanila, Massu v., Virtsu
k. - Aadu Reimann (1895).
Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu I. Lugemispalu kaluri ja
meremehe elust. Tallinn 1939.
|
Jahiseltskond Virtsu linnuse varemetel (XX saj. algus)
Foto Virtsu Harrastusmuuseumi kogust
Väljakaevamistööd
1977. aastal
Foto M. Leiumaa erakogust
Sama vaade augustis 2005.
Tornivare on silmnähtavalt madalamaks varisenud
Foto M. Mõniste
|
1987. aastal ilmus H. Kongi ja K. Aluve raamat "Paberist
kindlused", trükiarv 70 000. Sellest saab välja
lõigata ja kokku kleepida Kuressaare linnuse, Virtsu
vasallilinnuse ja Paide linnusetorni maketid.
Средневековые замки Эстонии - замок Виртсу
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
