 |
| 2017 |
Hanila valla aunimetuse "Maasool" sai Virtsu muuseumi ja seltsielu kauaaegne eestvedaja Jüri Mõniste |
|
| 2016 |
27. oktoobril tuli käibele Virtsu majaka postmark |
|
| 2016 |
23. aprillil Virtsu harrastusmuuseumi 20. aastapäev ja
Helmut Polbergi raamatu "Kui Virtsu põles..." esitlus |
|
| 2014 |
Septembris ostsid vald ja arenguselts Virtsu mõisa tallihooned |
|
| 2014 |
Juunis algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine |
|
| 2014 |
Mais valmis Vanaluubi puhkekoha vaateplatvorm |
|
| 2013 |
Valmis Virtsu pargi loodushariduspaviljoni väljapanek |
|
| 2013 |
Virtsu staadioni rekonstrueerimise I järk |
|
| 2013 |
Terve suve oli Haapsalu muuseumis Virtsu muuseumi näitus |
|
| 2013 |
Veebruaris ehitati Virtsu linnuse jääst koopia |
|
| 2012 |
Eesti Post sulges Virtsu postkontori (27. maist) |
|
| 2011 |
25. juunil valiti Virtsus Eesti Miss Estonia 2011 Madli Vilsar |
|
| 2011 |
Ilmus raamat "Oh kooliaeg... 70 aastat koolitarkust Virtsust" |
|
2011 |
Virtsu Harrastusmuuseumi püsiekspositsioon seltsimajas |
|
2010 |
Lasteaed ja põhikool ühendati, uus nimi Virtsu Kool |
|
2010 |
Virtsu 3. tuulepark (4 energia, 3x2,3 MW) |
|
2010 |
Saaremaa Laevakompanii parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa |
|
| 2009 |
Novembris valmis Virtsu sadama uus kaubakai |
|
| 2009 |
Septembris lõppes Virtsu 110 kV alajaama rekonstrueerimine |
|
| 2009 |
Juunis avati uuendatud Virtsu sadamahoone |
|
| 2008 | 1. novembril avati Virtsu seltsimaja |
|
| 2008 |
31. oktoobril avati Virtsu 2. tuulepark (4 energia, 3x2,3 MW) |
|
| 2006 | Valeri Kirsi Uunikute talumuuseum avati Virtsus Linnamäel |
| |
| 2005 | 9. jaanuari tormi ajal vesi 215 cm üle Kroonlinna nulli |
|
| 2004 | Juulis valmis Virtsu pargi uus lava |
|
| 2004 |
Veebruaris registreeriti Virtsu Arenguselts |
|
|
| 2003 |
Virtsu sadama rekonstrueerimine |
|
| 2002 |
11. oktoobril avati Virtsu tuulepark |
|
| 2000 |
Mart Leiumaa, Peeter Vissak "Virtsu. Rohkem kui lihtsalt sadam" |
|
| 2000 |
Virtsu kooli 60. aastapäev, avati kooli uus võimla |
|
| 2000 |
Pankrotistunud Virtsu Kalatehase varad ostis AS Maseko |
|
| 1996 |
7. septembril avati Hanila muuseum |
|
| 1996 |
Asutati Virtsu
Harrastusmuuseum |
|
| 1994 |
Saaremaa Laevakompanii võitis praamiliinide rendikonkursi. Virtsu sadam RAS Saarte Liinid haldamisel |
|
| 1993 |
30. detsembril põles maha Virtsu
klubi |
|
| 1992 |
Kooli nimeks Virtsu Põhikool |
|
| 1988 |
Kooli nimeks Virtsu 9-klassiline kool |
|
| 1988 |
Kaks kõrgepinge merekaablit (kokku 5. ja 6.) Virtsu-Kuivastu laevateest põhja pool, Rõuste alajaama ehitus. |
|
| 1982 |
Sadama uus reisijatehoone |
|
| 1980 |
Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks neljas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel |
|
| 1976-1977 Väljakaevamised
Virtsu linnuse varemetes |
|
| 1975 |
Moodustati kalurikolhoos Lääne Kalur
(liideti Virtsu Kalur ja Haapsalu Kalur) |
|
| 1974 |
Detsembris valmis Virtsu ambulatoorium-apteek |
|
| 1974 |
Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Tehumardi |
|
| 1973 |
Esimese Haapsalu rajooni tootena sai õiguse kanda kvaliteedimärki "Virtsu Kaluri" konserv "Räim tomatis" |
|
| 1973 |
Virtsu Algkool muudeti Virtsu 8-klassiliseks
kooliks, valmis uus koolihoone. Direktor Julius Ilves |
|
| 1970 |
Novembris alustas tegevust Virtsu Kaluri karusloomafarm |
|
| 1970 |
Virtsu Algkool jätkab tööd 3-klassilisena |
|
| 1970 |
Saaremaa elektrivarustuse parandamiseks kolmas Virtsu-Võiküla kõrgepinge merekaabel |
|
| 1968 |
25. mail sõitis viimane rong Rapla–Virtsu
raudteeliinil |
|
| 1968 |
Virtsu Kalur ostis Pärnu Kalakombinaadi Virtsu tsehhi |
|
| 1967 |
Avati Virtsu Kaluri lastepäevakodu |
|
| 1965 |
10. jaanuarist töötas Virtsu 4-klassiline Algkool uues hoones (õpilasi 55, direktor Helga Vänt) |
|
| 1964 |
3. oktoobril lülitati pinge alla esimene kahest kõrgepinge merekaablist Virtsu-Võiküla trassil |
|
| 1961 |
Virtsu Kaluri esimene 4 korteriga elamu (Vee tänaval) |
|
| 1958 |
16. septembril avati Puhtus Fr. Schilleri
mälestussamba koopia (originaal sellest ajast Haapsalu
muuseumis) |
|
| 1957 |
Moodustati Puhtu-Laelatu-Virtsu taimestiku-
ja loomastikukaitseala |
|
| 1956 |
Virtsu-Kuivastu liinil praam-jäälõhkuja Sõprus |
|
| 1953 |
Puhtus avati ornitoloogiajaam |
|
| 1952 |
Virtsu ja Puhtulaiu vaheline sild asendati kivitammiga |
|
| 1951 |
Virtsu kivikbetoontuletorn |
|
| 1949 |
Haapsalu Kalakombinaadi Virtsu kalakokkuostupunktis valmis uus kalasoolamismaja |
|
| 1949 |
13. aprillil asutati kolhoos Virtsu Kalur |
|
| 1946 |
Loodi kalurite ühistu |
|
| 1944 |
29. sept. Eesti laskurkorpuse dessant
Muhusse |
|
| 1944 |
26. sept. hõivas Punaarmee Virtsu viimase punktina Mandri-Eestis |
|
| 1944 |
20. sept. hävitasid saksa väed raudteejaama, veetorni, ühe raudteelaste elamu, tuletorni,
kannatada sai veduridepoo |
|
| 1941 |
11. septembril maabusid saksa väed
Muhus |
|
| 1941 |
5. septembril taandus Punaarmee Muhusse,
lõppes lahingutegevus Mandri-Eestis |
|
| 1941 |
25. augustil Balti laevastiku ja rannakaitse
dessant Muhust Virtsusse, hõivati Lihula |
|
| 1941 |
18. juulil Balti laevastiku ja rannakaitse
dessant Muhust Virtsusse |
|
| 1941 |
10. juulil hõivasid Saksa väed Virtsu, katkes ühendus saartega |
|
| 1941 |
Juuli - Punaarmeelased hävitasid sadama |
|
| 1940 |
Avati Virtsu 4-kl. Algkool |
|
| 1939 |
20. augustil sõitis Virtsu sadamast Saaremaa visiidile Eesti Vabariigi president Konstantin Päts |
|
| 1939 |
Puhtulaid koos ümbritsevate väiksemate laidudega võeti looduskaitse alla |
|
| 1938 |
Endine Virtsu mõisa sepikoda ehitati
ümber VTÜ pritsikuuriks ja seltsimajaks (praegu
kooli aula) |
|
| 1938 |
Avati bussiliin Kuressaare-Virtsu-Tartu |
|
| 1934 |
13. augustil Virtsus Läänemaa visiidi raames riigivanem Konstantin Päts. Vaatas uut sadamakaid ja raudteejaama |
|
| 1934 |
Rahvaloenduse andmeil Virtsus 271 elanikku |
|
| 1932 |
Miss Virtsu valimine |
|
| 1931 |
1. detsembril avati liikluseks Rapla-Virtsu
raudteeliin |
|
| 1931 |
23. septembril ühendati kahest otsast
ehitama hakatud raudteeliin 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi
jaamade vahel |
|
| 1931 |
Saaremaa liinipidajad avasid koostöös
OÜ-ga Mootor Kuressaare-Virtsu-Tallinn otseliini |
|
| 1930 |
Juunis algas rööbaste mahapanek Rapla–Virtsu
liinil |
|
| 1928 |
Märgiti maha Rapla–Virtsu raudteeliini
lõplik trass |
|
| 1924 |
Virtsu raudbetoontuletorn (hävis 1944) |
|
| 1922 |
Rahvaloenduse andmeil Virtsus 65 elanikku |
|
| 1918 |
20. veebruaril maabusid Virtsus saksa
väed |
|
| 1917 |
17. oktoobril Suures väinas toimunud merelahingus uppus ristleja Slava |
|
| 1915 |
Viimane matus Puhtu kalmistul - Virtsu mõisaproua Elisabeth Uexküll (1835-1914) |
|
| 1914 | Algas Virtsu 6-tollise rannakaitsepatarei ehitus |
|
| 1912 |
Virtsu postiametniku peres sündis kirjanik Aristarch Sinkel |
|
| 1903 | Majaka juurde loodi meteoroloogiajaam |
|
| 1900 |
16. augustil avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond |
|
| 1900 |
Virtsu postijaamas lõpetati postioperatsioonid |
|
| 1896 |
Suures väinas hakkas ühendust
pidama jäälõhkuja "Kindral Suvorovtsev".
1918. aeti venelaste poolt madalikule. |
|
| 1896 |
5. okt. avati Hanila uus koolihoone. Vt. artikkel Postimehes |
|
| 1895 |
Õnnistati Virtsu merepäästejaam. Vt. artikkel Postimehes |
|
| 1893 |
Avati hoiukassa |
|
| 1892 |
Virtsu vald liideti Massuga, ehitati uus Massu vallamaja |
|
| 1892 |
1. jaan. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas
postioperatsioonid |
|
| 1888 |
Virtsu - Kuivastu liinil esimene aurulaev "Sirius" |
|
| 1884 |
Alustati ametlikke merevaatlusi majaka
juures |
|
| 1876 |
Ühendati Vana- ja Uue-Virtsu - Virtsu
mõis (Werder-Schloss). Omanik paruness Elisabeth
Uexküll. |
|
| 1875 |
Paigaldati Eesti esimene kohalik merekaabel
(ühesooneline telegraafikaabel) mandri ja Saaremaa vahele |
|
| 1866 |
Virtsu malmtuletorn (hävis 1917) |
|
| 1857-1859 Ehitati
Hanila kiriku torn |
|
| 1855 |
Inglise sõjalaev Desperate hõivas Virtsu sadama, hävitati mõned hooned |
|
| 1855 |
Algas reisijatevedu Tallinn-Risti-Virtsu-Kuressaare
postmaanteel |
|
| 1854 |
Hanila kirikumõisas asutati Virtsu vallakool |
|
| 1835 |
Trükis ilmus Virtsu mõisa valitseja Thomas Hjärne (1638-1678) saksakeelne "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu". |
|
| 1823 |
Trükis ilmus Nikolai Bestuževi (1791–1855) ajalooline jutustus "Hugo von Bracht" |
|
| 1813 |
Virtsu mõisaproua Dorothea Augusta von Rosen (1781-1826) püstitas Puhtulaiule Friedrich von Schilleri mälestussamba.
Vanim säilinud Schilleri monument. Praegu Läänemaa muuseumis. |
|
| 1804 |
Vene tsaar Aleksander I sõitis Haapsalust läbi Virtsu Saaremaale |
|
| 1789 |
Algas reisijatevedu Kuressaare-Pärnu
postmaanteel |
|
| 1787 |
Ligikaudne Virtsu mõisa väravahoone valmimisaeg |
|
| 1777 |
Ligikaudne Virtsu mõisa härrastemaja valmimisaeg |
|
| 1771 |
Uue-Virtsu (Neu-Werder) mõis eraldati
Vana-Virtsu mõisast |
|
| 1710 |
Põhjasõja käigus jõudsid Vene väed Virtsu. Suur katk |
|
| 1669 |
Muhu vabatalupoeg Hanske järglasi kohustati
vedama posti üle Suure väina Virtsu ja sealt edasi Pärnusse |
|
| 1646 |
Werderi rüütlimõisa
omanikuks saab Joann Baner |
|
| 1611 |
Kalmari sõda (1611-1613). Taanlaste
valduses olevalt Saaremaalt tehti rüüsteretk
Rootsi valduses oleva Virtsu ümbruskonda. |
|
| 1536 |
Valmiera maapäeva otsusega keelati Virtsu
vasallilinnuse taastamine. |
|
| 1533-1534 talvel Virtsu
linnuse hävitamine |
|
| 1473 |
Esimesed kirjalikud teated Puhtulaiust
(Holm Puchten) |
|
| 1465 |
Esimesed kirjalikud teated Virtsu vasallilinnusest |
|
| 1459 |
Uexküllidele kuulunud Virtsu mõisa
(Werder) esmamainimine |
|
| 1430 |
Rajati Uexküllidele kuulunud Virtsu läänilinnus |
|
| 1270 |
Virtsu lähedal merejääl
toimus lahing Leedu väe ja Saare-Lääne
piiskopi, ordu ning Tartu piiskopi vägede vahel |
|
