1941. a. märtsis toimus teistkordne Eestist saksa rahvusest
elanike äraviimine. Seekord lahkusid [Saaremaalt] enamuses nn. kadakasaksad, umbes 50-60 inimest. Äraviimine toimus
maad mööda: Kuressaarest omnibussiga Kuivastusse, sealt jääd
mööda Virtsu ja edasi juba raudteel. [Boris Müürsoo, Saaremaa
(posti)ajaloost]
* * * * *
18. juulil 1941 300 meheline Balti laevastiku ja rannakaitse
dessant Muhust Virtsu, saksa väed tõrjuti Virtsust välja.
25. juulil maandatud ja Lihula hõivanud dessant sidus
mõneks ajaks Tallinna peale tungivaid saksa vägesid. Mõlemas
dessandis osales ka Eestis formeeritud 12. hävituspataljoni
rood.
[Kohaliku elaniku meenutusi: "Kui
saksa väed sisse tulid, oli sadamasse jäänud
mõnikümmend vene sõdurit, kes polnud laevadele
jõudnud. Pugesid sadamasilla alla, aga sild põles!
Sakslased keelitasid hulk aega, et nad välja tuleks ja
vangi annaks. Venelased vastu: "Ei tule, tapad ära!",
aga endal puhvaika juba suitseb seljas. Lõpuks ikka tulid
välja. Vangide kolonn läks Pärnu poole, saatjaks
üksainus (!) saksa sõdur, käised üles
kääritud ja kepp käes, relva polnudki näha.]
1941 - Ristleja Kirov
Esimene N. Liidus ehitatud ristleja. Projekteeriti Itaalia firma
Ansaldo abiga, ehitati Leningradis 1935-1938. Meeskond 724-liikmeline.
Kiirus 35 sõlme. Pikkus 191 m, laius 19 m, süvis
7 m. Relvastus: üheksa 180 mm suurtükki, kaheksa 100
mm suurtükki, kuus 37 mm suurtükki, 8 õhutõrjekuulipildujat,
2 torpeedoaparaati. Kandis 2 luurevesilennukit. Soomuse paksus
veeliinil 76 mm, tekil 50 mm ja suurtükitornidel 100 mm.
Teistest tolleaegsetest sõjalaevadest erines meeskonna
elutingimuste poolest - laeval oli madruste klubi, raamatukogu,
saunad, haigla, röntgeni- ja hambaravikabinetid.
Suvel 1941 oli Liivi lahel, kust pääses 1. juulil
Muhu väina kaudu Tallinna. Augusti lõpul tulistas
Tallinnale pealetungivaid saksa vägesid ja taandus koos
laevastikuga Leningradi. Blokaadi ajal seisis Neeval. Pärast
sõda moderniseeriti. 1960.-ndail aastail hakati kasutama
õppelaevana. Lammutati 1975.
Balti laevastiku ristleja Kirov 1940.
aastal
Ristleja Kirov läbiviimine Muhu väinast 1941. aasta
suvel
27. juunil, samal päeval, mil Vene sõja- ning laevavägi
ja kohalikud punased pagesid Liepajast ning Ventspilsist, lahkus
Balti laevastik ka Daugavgrivast. Riia langemine kiirelt edasiliikuvate
saksa vägede kätte oli vaid päevade küsimus
ja paistab, et laevastik ei tahtnud oma kraamiladude äravedamisega
hiljaks jääda. Riiast mindi admiral Tributsi
käsul ja Balti mereväebaasi ülema kontradmiral
R. Trainini üldorganiseerimisel. Evakuatsioonikäsk
saadi 27.-ndal, kuid paistab, et ettevalmistusi selleks oli
tehtud juba varem, sest juba sama päeva õhtul läksid
laevakaravanid siit teele Suure väina ja Pärnu poole.
Kell 18 läksid teele seni veel Daugavgrivas olnud Kergejõudude
salga laevad - ristleja Kirov ja hävitajad Stoiki,
Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels
4 torpeedokaatri saatel. See laevadegrupp liikus kiiresti ja
kell 1 öösel, algaval 28. juunil, heitis Kirov ankrud
Viire kurgus Virtsu ja Viirelaiu vahel.
Muhu väin oli kohati liiga madal vene ristlejate läbisõiduks.
Aga läbi Irbe väina avamerele ei lubanud laevastikujuhataja
Tributs oma ainsat lahingukorras ristlejat viia ja nii ei olnud
valikut. Kirov pidi läbi Muhu väina pääsema
ja selleks tehti mitmeid ettevalmistusi. Kõigepealt traaliti
läbi I maailmasõja aegne faarvaater. Seda tegid
hüdrograafialaevad Lood ja Val. Neist esimene oli Eesti
Vabadussõja veteran ja kogu esimese iseseisvuse aegne
meremärkide hooldaja Eesti vetes.
Traalimine näitas, et vaid ühes kohas tuleb 200 m
pikkuselt põhja süvendada, siis jääks
faarvaatri sügavuseks igal pool vähemalt 7 m. Kirovi
süvis oli suurem, kuid talt võeti Viire kurgus pargastele
ja tankereile üle 1000 tonni laskemoona, masuuti ja katlavett
ning ta süvis vähenes sellest 55 cm võrra.
Seda oli ikkagi vähe ja ristleja süvise vähendamiseks
tehti veel teinegi võte - pumbati osa masuuti vööri,
et ahter veest rohkem välja kerkiks - Kirovi rool ulatus
1,1 m ja sõukruvid 1,3 m allapoole kiilu.
Samaaegselt käis faarvaatri madala osa süvendamine.
29. juuni õhtuks olid kõik need tööd
tehtud. Kirov läks oma käiguga Kessulaiu juurde ja
võeti seal kahe puksiirilaeva vahele. Läti jäämurdja
Lacplesis ja puksiir Mednis vedasid ristleja järgneva
13 tunni jooksul läbi Väinamere. Viis korda
sõitis Kirov madalikele, kuid iga kord saadi ta sealt
lahti ja 30. juuni hommikul kell 10 oli ta vabas vees Hari kurgu
põhjasuudmes. Edasi sõitis ristleja juba oma käiguga.
1. juulil sõitis ta koos hävitajate Grozjaštši,
Smetlivõi ja Stoikiga Tallinna; ristlejat kaitsesid teel
traalerid T-207, T-209 ja T-216 ning MO-kaatrid.
Kirovi eel ja järel tulid läbi Muhu väina ka
hulk teisi laevu. Neist osal - Vtoraja pjatiletkal, Imantal,
Skautsil ja Skrundal - tuli Virtsu ja Pärnu sadamais hulk
kaupa teistele laevadele ümber laadida, et süvist
vähendada. Tükk tegemist oli ka suure süvisega
jäämurdja Krišjanis Valdemars väinadest
läbiviimisega, kuid 1. juulil jõudis seegi Soome
lahte, kus võttis kursi Leningradile.
Võitlused Läänemerel.
Suvi 1941. Mati Õun. Tallinn 1996, lk. 42-44.
Ristleja Kirov lahingus
Ristleja Kirov Raamatust "Sõjalaevad",
Tallinn 1999
