|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
Postivedu
|
Väljavõtteid ajalehtedest
17.11.1923 Vaba Maa nr.265
Avati telefoni ühendus Kuressaare ja Tallinna vahel
19.04.1927 Kaja nr. 86
Ühendus Saaremaaga Kihelkonna kaudu
Eile teatati Virtsust, et jäälõhkuja Leiger aurik Soliidiga
õnnelikult Virtsu sadamasse on jõudnud. Peale posti oli aurikul
ka 5 reisijat. Kuna reisijate arv Virtsu ja Kuivastu vahel
väike, on otsustatud ühendus ajutiselt katkestada, kuni jää
Muhu väinast lahkub. Posti hakatakse Saaremaale saatma Kihelkonna
kaudu, kuna praegu Balti päästeseltsi laevad Tallinna ja Kihelkonna
vahel reisisid teevad.
09.11.1928 Kaja nr. 264
Raudteejaamadesse postkontorid
Rapla-Virtsu raudteele mõeldakse asutada postkontorid Märjamaa,
Vigala, Lihula ja Virtsu jaamadesse.
06.01.1932 Päevaleht nr. 5
Saaremaa ei saa posti
Jäälõhkuja Jüri Vilms tegi eile katset sõita koos kolmepäevase
postiga üle Muhu väina, kuid loobus sellest ettevõttest, olles
puperdanud 2 kilomeetril üle 6 tunni.
04.02.1932 Kaja nr. 29
Lennukitel postivedu
Kui jääolud peaks raskenema, siis on kavatsus postiühendust
saartega pidada kaitseväe lennukite abil, milleks praegu läbirääkimised
käimas. Maanduda saaks Haapsalus, Virtsus, Orissaares ja Orjakus.
17.04.1932 Päevaleht nr. 104
Saaremaa kolm päeva postita
Muhu väina on tekkinud mitmekümne meetri laiune jääpragu ja
selle tõttu kogu Saaremaa on eraldatud muust maailmast. Posti
ei ole saadud juba kolm päeva. Eile õhtul jõudis väina jäälõhkuja
Jüri Vilms, mis loodab ühenduse jalule seada.
02.04.1933 Vaba Maa nr. 78
Ühendus Virtsu-Kuivastu vahel katkes
Post, mis oli määratud Saaremaale, jäi üle andmata. Et ühendust
jalule seada, saatis Veeteedevalitsus reede õhtul jäälõhkuja
Jüri Vilms sinna renni jääse raiuma, mille järel aurik Gustav
kohe ühenduse pidamisele asub. Gustav on sõiduvalmis ja seisab
Virtsu sadamas. Laevaühenduse loomisega tõtatakse sellepärast,
et mõne päeva pärast on oodata nekrutite saatmist Saaremaalt
mandrile. Heltermaa-Haapsalu vahel on jää veel võrdlemisi
tugev, veel reedel sõideti seal hobustel. Et ühendust mitte
katkestada, sõitis Jüri Vilms Virtsu läbi Soela väina.
02.01.1934 Kaja nr. 1
Kulduur elupäästmise eest
Kuressare posteljon Nikolai Koshevnikov päästis hiljuti Virtsu
sadamas Kuressaare ärimehe August Kongatsi elu. Nimelt oli
hr. Kongats kukkunud sadamasillalt nõrgale jääle ja vajunud
läbi selle merre. Õnneks märkas hr. Koshevnikov hädasolijat
õigel ajal ja päästis uppuja. Hr. Kongatsi elu on kinnitusselts
EKA's kinnitatud. Kinnitusselts annetas oma kohapealse esindaja
hr. Alksmiti kaudu Koshevnikovile kulduuri.
27.03.1934 Kaja nr. 73
Ühendus Saaremaaga seati jalule
Jäälõhkuja Jüri Vilms jõudis esmaspäeva hommikul Virtsu, et
ühendust pidama hakata mandri ja Saaremaa vahel. Pühapäeval
viidi post Saaremaale veel jalgsi üle jää. Kuid jää oli siiski
nii nõrk, et 2 postikotti kukkusid merre, kust nad küll
välja õngitseti, kuid post oli saanud läbimärjaks. Hiiumaalt
tuuakse esialgu posti veel jääd mööda. Jüri Vilms raius küll
siit läbi minnes jäässe renni, kuid sellest käiakse üle laudadest
silla abil.
10.04.1935 Kaja nr. 85
Muudatus postiühenduses mandriga
Lõunatuuled on ajanud Liivi lahest Suurde väina rohkesti ajujääd,
mis teeb raskeks ühenduse pidamise mandriga. Kuigi väinas
töötab praegu kaks jäälõhkujat - Tasuja ja Merikaru - jõuab
post ja reisijad Kuivastu ja Virtsu suure hilinemisega. Et
vältida posti ja reisijate mahajäämist Virtsust Tallinnasse
sõitvalt rongilt, tegi teedeministeerium korralduse, et postiautobuss
juba kell 3 päeval peab olema Kuivastus. Seepärast väljub
postiautobuss teisipäevast peale Kuressaarest kell 12 päeval
senise ½ 3 asemel. Korraldus on ajutine, kuni jääolude
paranemiseni Suures väinas.
30.01.1936 Uus Eesti nr. 29
Väinad on jääs
Väinad saarte ja mandri vahel kattusid neljapäeva hommikuks
kindla jääga, mille paksus kuni 6 cm. Kolmapäeval alustasid
ühenduse pidamist jäälõhkujad - Rohuküla-Heltermaa liinil
Merikaru ja Kuivastu-Virtsu vahel Jüri Vilms. Heltermaal ei
pääsenud aurik Hansi kolmapäeval enam jäälõhkuja abilgi sadamasse
ja pidi andma reisijad maha ligi 4 km sadamast eemal jääl.
Merikaru teeb Heltermaa ja Rohuküla vahel viimase reisi reedel
ja sõidab siis tagasi Tallinna. Temaga koos tuleb ära ka liiniaurik
Hansi, Tallinnasse talikorterisse. Virtsu-Kuivastu vahel teeb
Jüri Vilms viimase reisi samuti reedel, kuna jääkate ülekäimiseks
on muutunud küllalt kindlaks. Gustav jääb Virtsu seisma. Jüri
Vilmsi ülesandeks jääb veel peale ühenduse lõpetamist viia
rahvahääletuse materjalid Ruhnu.
07.03.1936 Uus Eesti nr. 65
Saaremaalt
1936. a. suvises sõiduplaanis on jällegi nähtud ette Tallinna-Virtsu
postirongi väljumine Tallinnast kell 23.30, mistõttu post
ja reisijad jõuavad Kuressaarde kell 11. 30. Kuna see Saaremaa
oludele ei ole kuidagi vastuvõetav, on maavalitsus esitanud
nõudmise, et rong väljuks Tallinnast 20.30 ja autobuss saabuks
Kuressaarde kell 9 hommikul, nagu see oli varasematel aastatel.
Teiseltpoolt on maavalitsus avaldanud soovi, et postirong,
mis sõidab Virtsust Tallinna kell 20.30, väljuks 1 tund hiljem.
Sellevõrra tuleks lühendada rongi Raplas seismise aega (praegu
ligi 2 tundi), nii et Tallinnasse jõudmise aeg jääks endiseks.
Need ümberkorraldused hõlbustaksid väga palju sõitu Kuressaare-Tallinna
liinil.
06.09.1936 Postimees nr. 240
Ühendus Suures väinas katkes
3. skp. pidi õhtuse posti ja reisijad Saaremaalt mandrile
toimetama väike abilaev Viire, kuna aurulaev Rudolf, mis peab
tavaliselt ühendust, oli katlapuhastusel. Jõudnud Kuivastu
sadamast mõned kilomeetrid eemale, hakkas Viire lekkima, mispärast
tuli pöörduda tagasi Kuivastusse. Sel õhtul jäigi post ja
reisijad üle väina saatmata. Järgmisel hommikul jätkas Rudolf
korrapärast ühendust.
05.10.1936 Uus Eesti nr. 270
Virtsu postiagentuuris avati välismaaliste telegrammide
vastuvõtmine
26.05.1937 Päevaleht nr. 140
A. Torn 50-aastane
24. mail pühitseb oma 50-a. sünnipäeva Saaremaa telegraafi-telefonivõrgu
ülem Aleksander Torn. Juubilar sündis 27. mail 1887. a. Saaremaal
Pöide kirikumõisa rentniku pojana. Postiteenistusse astus
18. juunil 1912. a. Oma ametialal teenis Lihulas, Haapsalus
ja Virtsus, viimases postkontori ülemana. Saaremaal on ta
telegraafi-telefonivõrgu ülemaks Eesti Vabariigi algusest
peale.
01.02.1938 Uus Eesti nr. 31
Ülepääs Muhu väinast raske
Muhu väina ühendusolud halvenevad iga päevaga. Jää paksus
on seni küll veel 8 tolli, kuid sula tõttu on jää muutunud
rabedaks. Seisukorda parandas mõnevõrra külm esmaspäeva ööl
vastu teisipäeva. Kuid raskema kauba vedu üle väina on endiselt
raskendatud. Virtsu poolsel kaldaäärel on jääle kogunenud
rohkesti vett. See ulatub hobustele poole kehani. Reisijaid
ja posti ei saa selle tõttu võtta kaldalt peale, vaid seda
toimetatakse sadamasillalt. Sadamasse on ehitatud selleks
otstarbeks ajutine sild.
13.03.1939 Rahvaleht nr. 61
Postmarginäituselt börsisaalis
Omapärane spekulatsioonikavatsus tõusis üles 1935. aastal,
kui taheti Eestis käibele lasta rakettpostmarke. Kuivastu
ja Virtsu vahele kavatseti luua postiühendus
raketi abil. Asi jäi katki sellepärast, et selline
kavatsus polnud mitte postitalitusel vaid eraringkondadel,
kes rakettposti tahtsid käiku panna ainult selleks, et saada
haruldasi postmarke. Mingit tegelikku tähtsust sellisel postiühendusel
poleks olnud, seepärast jäid peensusteni väljatöötatud kavad
teostamata ja rakettpostmark trükkimata.
08.04.1940 Rahvaleht nr. 82
Jää purustas telegraafikaabli suure maa ja Saaremaa vahel
Selle tagajärjel on katkenud telefoniühendus Virtsuga, Lihulaga
ja teiste telefonikeskjaamadega, mis saavad ühenduse Lihula
ja Virtsu kaudu. Arvates, et jää rannast lahti murdudes on
purustanud kaablid ranna lähedal, asuti riket otsima Kuivastu
ja Virtsu lähedal, kuid seni tagajärjetult. Kahju suurus pole
veel täpselt teada, kuid Kuressaare telefonivõrgu ülema arvates
läheb rikutud kaabli parandamine maksma umbes 500 krooni.
25.04.1940 Uus Eesti nr. 110
Post saartele kelkudel
Suures väinas, Virtsu ja Kuivastu vahel toimub postivedu praegu
kelkudega, kuna jäälõhkujaid ei ole veel kohale saabunud.
Reisijad lähevad üle väina jää aga jalgsi, sest jää hobust
enam ei kanna.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
