|
I maailmasõda
Virtsu rannakaitsepatareid nr. 33
ja 33a
|
Patarei nr. 33
Rivis 10. septembrist 1914. 4 suurtükki 152 mm/45. Tule nurk
140-270 kraadi, ulatus 62 kaabeltaud.
Patarei nr. 33a
Rivis 1916. a. maist. 3 suurtükki 75/50A. Tule nurk 360 kraadi,
ulatus 34 kaabeltaud.
Patarei nr. 32 esineb 1914. a. nimekirjades Kessulaiul, 1915.
a. on juba asukohaks Muhu.
Virtsus pidi projekti järgi asuma Kihelkonna merelennubaasile
alluv lennusadam. Väidetavalt olevat Puhtus mingid
lennuväebaasi ehitised ka valmis saanud, igatahes II maailmasõja
ajal on saksa võimud andnud kohalikule elanikule loa
nende lammutamiseks. Tänapäeval pole õnnestunud
Puhtust mingeid jälgi militaarrajatistest leida.
|
Suure Väina süvendatud
laevatee (Slava kanal).
Virtsu ja Võiküla rannapatareide laskesektorid.
Raamatust "Morskaja krepost
imperatora Petra Velikovo" Peterburg 1995
|
Slava kanal
Peale saksa laevade sissetungi Riia lahte ja Pärnu alla 1915. aastal hakkasid venelased tugevdama Riia lahes paiknevaid laevastikuüksusi ja otsustasid Riia lahte toimetada ristleja "Slava". Kuna suure süvise tõttu ei saanud Slava tulla läbi Suure väina, toodi ta Riia lahte ümber Saaremaa läbi Irbe väina. Et aga sakslaste rünnaku korral Slava Riia lahest lahkuda saaks, hakati Suurt väina süvendama. Kessulaiu juurde kaevati nn. Slava kanal. Hilisem sündmuste käik kujunes nii, et kasu sellest ei kanalist ei olnud: sellesama kanali suudmesse Slava kinni sõitiski.
Peale II Maailmasõda kaevasid venelased selle kanali uuesti lahti, kuid merekaartidel seda ei pandud. See, et Slava kanal jälle läbitavaks muudeti, oli N.Liidu sõjasaladus (vähemalt nende endi arvates).
|
Patarei nr. 33 asukoht vene sõjaväe
1987. aasta kaardil. Ruutudega tähistatud (tulejuhtimistorni(?)
vundament. Rannas sadama koht.
|
| |
Canet`süsteemi 6-tolline (152
mm) suurtükk.
Raamatust "Merekindlused Eestis
1913-1940"
|
Kui kindlustustööd 1917. a. sügisel katkesid, polnud Virtsu
33. patarei veel lahinguvalmis - eesvallid olid betoneeritud,
aga halva kvaliteediga; suurtükialused valmimata, helgiheitjapositsioon
munakivisillutisega katmata.
|
Patarei nr. 33 Virtsus. Vaata pilti
suuremalt
Raamatust "Morskaja krepost
imperatora Petra Velikovo" Peterburg 1995
|
|
152 mm Canet kahurid olid kasutusel
ka Eesti vabariigi merekindlustes. Mürsk kaalus 50 kg,
laskekaugus kuni 20 km.
Raamatust Eesti sõjavägi
1920-1940
|
| |
Niipalju on järgi jäänud
patareist nr. 33
Fotod Mart Mõniste 2001
|
Virtsu 33. patarei ei olnud eriti kapitaalne rajatis. Suurtükid
seisid puitalustel. Betoonist olid valatud ainult suurtükipositsioonide
eesvallid, mis jäid patarei hävitamise järel
enam-vähem terveks. Kohalikud elanikud kasutasid neid veel
pärast Teist maailmasõda jaanitule kohana ja tantsuplatsina.
Lõplikult lasti nad puruks vene sapööride poolt,
kes kogusid sinna alla ümbrusest leitud lõhkekehad
ja õhkisid.
Patarei muud ehitised olid puidust. Neist on tänapäeval
märgatavad veel ainult madalad vundamendi asemed metsa
all. Et tegu pole looduslike kõrgendikega, tõendavad
punased tellised, mida maast leida võib. Tuletorni ja
praeguse sadama vahel asus väike sadam, milleni viis suurtükkide
juurest raudtee. Sadamakohta märgivad madalas vees üksikud
vaiaotsad. Raudteetamm on suures osas hävinud kruusavõtmise
käigus, kuid üldiselt on trass veel looduses märgatav.
Andmed Endel Eirandilt 2001
|
Kahuripositsioonide tagune tee (raudtee?)
on kasutusel tänaseni.
Kahuripositsioonid on õhitud.
Mis õhkamisest järele jäi, see on segamini
kaevatud kruusavõtmise käigus.
Kõige paremini on säilinud
vasakpoolse (kagupoolse) positsiooni eesvall, praegu peidus
paksu samblakihi all. Suurtükk asus vasakul, selle puitalusest
ei ole midagi säilinud.
Sama eesvalli külgvaade.
Positsioonide keskkohast tagala poole
jooksev kaevik.
 |
| |
| |
Betoonvundamendid on küljepikkusega
1,2 m, keskpunktide vahe 5 meetrit. Betoonblokkides olevate
raudklambrite vahele mahuks 20x20cm ristlõikega pruss.
Üks vundamendiplokk on
kruusavõtmise käigus lahti kaevatud.
Betoonvundament patarei tagalas.
Tulejuhtimistorni alus? Raadioantenn?
Foto Mart Mõniste 2000/2003
|
|
