|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
I maailmasõda
Vene soomuslaev Tsesarevitš (Graždanin)
|
Vene soomuslaev Tsesarevitš
V. Ivanovi joonistus
|
Prantsusmaal Toulonis alustati ehitamist mais 1899, vette lasti
veebruaris 1901, laevastiku koosseisu arvati augustis 1903.
Läks maksma 14 miljonit rubla. Oli 5-laevalise Tsesarevitš-seeria
esimene laev. Maailma esimene soomuslaev, mille veeliin oli
kaitstud kahe pideva soomusvööga - alumise paksus 250 mm ja
laius 2 m, ülemise paksus 200 mm ja laius 1,6 m.
Tsesarevitš
Pikkus - 118,5 m
Laius - 23,2 m
Süvis - 7,9 m
Võimsus - 15 500 hj
Veeväljasurve - 13 110 tonni
Kiirus - 18 sõlme
Soomus - kuni 254 mm
Meeskond - 25 ohvitseri, 19 konduktorit, 730 madrust
Relvastus:
305 mm suurtükid (laskekaugus 14,4 km, varu 60 lasku toru kohta)
- 4 tk kahes tornis
152 mm suurtükid (varu 180 lasku toru kohta) - 12 tk
75 mm suurtükid - 20 tk
47 mm suurtükid - 4 tk
37 mm - 2 tk
6,25 mm suurtükid dessandi jaoks - 2 tk
Väikesed torpeedopaadid pardal - 2 tk
Torpeedotorud 457 mm - 6 tk
|
Tsesarevitš enne Vene-Jaapani sõda
Postkaart
|
|
Tsesarevitš
lahingus Kollasel merel 1904. a.
|
|
Tsesarevitš pärast Cindao lahingut
1. augustil 1904
|
1904. a. saadeti Tsesarevitš Port-Arturi, Balti
laevastiku Vaikse ookeani eskaadri koosseisu. Jaapanlaste kallaletungi
ajal veebruaris 1904 sai torpeedotabamuse, kuid pärast remonti
naases rivvi. Eskaadri lipulaevana osales lahingus Kollasel
merel ülekaaluka Jaapani laevastikuga, sai raskelt vigastada
ja kandis suuri kaotusi meeskonnas.
Pärast Vene-Jaapani sõda läks Balti laevastiku koosseisu ja
oli koos Slavaga kuni 1914. aastani (Petropavlosk-klassi laevade
tulekuni) selle põhijõud. Tegi korduvalt välisreise. 1908. aastal
osales Messsiina maavärina ohvrite päästmisel. Admiralisalongis
oli tänutäheks selle eest kingitud pronksist barjeleef. 1910-11
läbis kapremondi, vahetati katlad ja kogu relvastus. 1915-17
osales sõjategevuses Liivi lahes.
Pärast veebruarirevolutsiooni nimetati Ajutise Valitsuse otsusega
Graždaniniks.
|
Tsesarevitš enne kapremonti 1910-1911
|
Alfred Beekmani (1896-1991) mälestused
"Graždanin seisis ankrus Kuivastu reidil. Siin talvitus
ka Admiral Makarov ja miinilaevad, hiljem saabus Tallinnast
Izjashlav. Ohvitserid käisid Kuivastu postijaamas lõunat
söömas ja kaarte mängimas, seal pakuti suitsuangerjat ja külalisi
võttis vastu postiülema 19-aastane tütar Erika.
Öised valvekorrad suviste valgete ööde ajal nõudsid erilist
tähelepanu - saksa lennukid lendasid sageli Muhu saare ja reidi
kohal, kuid mõnikord tekitasid valehäire ka kaugel lendavad
pardiparved. Harva tegi luurelende tsepeliin. Vahel tegid sakslased
ka ründelende ja viskasid pomme, kuid tiheda õhutõrjetule tõttu
pommid laevu ei tabanud.
Laevade arv Kuivastu reidil kasvas: Hrabrõi, Grozjazii,
Slava, Helsingist tulid Bajan ja Diana.
Oli ilmne, et ees ootavad tõsised sündmused. 12. oktoobri
(vana kalendri järgi 29. septembri) hommikul saime raadio
teel teate, et suured saksa merejõud on maandanud dessandi Saaremaa
loodeosas Tagalahes. Mootoratturid ja kaardiväeüksused
liikusid kahes kolonnis Kuressaare ja Orissaare peale.
13. oktoobril toimus lahing Kassari lähedal, lahingumüra oli
kuulda Kuivastusse. Graždanin seisis kahetunnises valmisolekus.
Slava saadeti toetama Väikese väina tammi kaitsjaid. Laev lasti
5-kraadisesse kreeni, nii ulatusid suurtükid tulistama Orissaare
poolt ründavate sakslaste postsioone.
14. oktoobril sai Graždanin käsu minna Sõrve säärele. Kui jõudsime
Kuressaare alla, paistis eespool Sõrve säär, see kumas peaaegu
katkematult tulekahjudest. Ümberringi oli meri täis päästepaatidel
ja parvedel põgenikke Sõrve patareist. Graždanin jätkas sõitu,
põgenikke korjasid merest tagapool tulevad miinilaevad. Raadiogrammiga
tuli käsk. "Hävitada Sõrve patarei". Graždanin avas tule, esimese
kogupaugu järel tõusis poolsaare kohale tulemeri, ilmselt süttis
kütusehoidla. Hiljem lisandusid sellele laskemoona plahvatuste
tulesambad.
Merest päästetud ohvitserid kinnitasid, et patarei oli purustatud
ja tuli sellepärast maha jäta. Teised ütlesid, et patarei oli
täiest korras, kui meeskond põgenes. Graždanin naasis Kuivastu
reidile.
17. oktoobri varahommikul tuli teade, et Kuivastule lähenevad
saksa ristlejad König ja Kronprinz saatelaevastikuga.
Graždaninil anti lahinguhäire ja peagi avati tuli. Varsti tuli
teade - Kronprinzil on tabamusest tulekahju. Sakslased taganesid
pisut ja kandsid tule Muhu
rannapatareile. Oli näha, kuidas seal plahvatustes kerkisid
õhku hiigelsuured männid. Lahingus tekkis vaheaeg, Bajanilt
anti lõunasignaal. Söödi kiirustades ja isutult.
Lahing ägenes uuesti, ka Graždanin sai kaks tabamust. Tuletõrjedivisjoni
traaler kustutas tulekahju. Bajan põles, Slava põles samuti
ja istus tugevas kreenis madalikul, ka Königil oli tulekahju.
Graždanin jätkas tulistamist. Bajanilt tulnud radiogrammis kästi
alustada taganemist. Möödusime Slavast, sellelt lahkus meeskond
miinilaevadele. Bajani kiiluvees sõitsime faarvaatrisse. Karavanis
oli 20 miinilaeva, 3 suurtükipaati, ristlejad Admiral
Makarov, Bajan, Diana ja Graždanin. Viimasena oli rivis miiniveeskaja
Amur, mineerides faarvaatri.
Kogu päev möödus õhuhäiretega. Saaremaalt viimasel hetkel pääsenud
vesilennuk maandus Graždanini lähedal ja tõsteti pardale.
Graždanin sõitis Helsingisse, kus alustati remonti."
Alfred Beekman kutsuti 1918. a. sügisel Moskvasse, kus
ta määrati Bresti rahulepingut ettevalmistava komisjoni sekretäriks
ja tõlgiks. Läbirääkimisi peeti Liibavis. Saksa komisjoni liikmeks
oli endine ristleja Kronprinz vanemsuurtükiväelane, Riias elanud
preisisakslane. Viinaklaasi taga meenutati endisi aegu ja tunnistati,
et Moonsundi lahing oli väga raske. A. Beekman jätkas teenistust
Aasovi ja Mustal merel. 1925. aastal ta arreteeriti pealekaebuse
alusel ja erakorralise tribunali otsusega saadeti Solovetsi
vangilaagrisse, kust vabanes 1933. aastal arvatavasti oma koolivenna,
N. Liidu laevastiku admirali Ivan Issakovi eestkostel. A. Beekman
jäi tööle ja elama Karjalasse. Tema poeg Aleksei (1938-1998)
oli Interneti maaletooja Karjalas, rajades Petrozavodzkis esimese
kommerts-serveri.
|
| |
Tsesarevitš (enne ümberehitust 1914)
|
|
Tsesarevitš
|
| |
Tsesarevitši suurtükitorude vahetus
|
| |
Tsesarevitš talvitumas 1913
|
Oktoobris 1917 läks Balti mere laevastiku koosseisu, viidi Helsingist
Jääretke koosseisus Petrogradi. Kahurid võeti maha ja kasutati
Kodusõjas jõelaevadel ja maavägedes. Laevastikust kirjutati
maha 1922. aastal, lammutati 1924.
|
Tsesarevitši madrused
|
| |
Tsesarevitš Moonsundis (1906-1914)
|
| |
 Корабли
Российского
Флота -
Броненосец "Цесаревич"
Энциклопедия кораблей - Броненосец "Цесаревич"
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
