|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
I maailmasõda
Soomuslaev
Slava
|
Slava
V. Ivanovi joonistus
|
Borodino-seeria neli esimest soomuslaeva (Knjaz Suvorov,
Imperator Aleksandr III, Borodino ja Orjol) ehitati kiirkorras
valmis pärast Vene -Jaapani sõja puhkemist. Oktoobris 1904 alustasid
nad teekonda Liepajast ümber Aafrika Vaiksele ookeanile. Suure
süvise tõttu nad Suessi kanalit läbida ei saanud. 1905. aasta
maiks jõuti Tsushima lahte.
27-28. mail peeti Vene ja Jaapani laevastiku vahel kuulus Tshushima
merelahing. Knjaz Suvorov, Imperator Aleksandr III ja Borodino
uppusid lahingus koos meeskondadega. Orjol sattus jaapanlaste
kätte, nimetati ümber Iwamiks ja teenis Jaapani laevastikus
kuni 1925. aastani.
|
Borodino pärast vettelaskmist
|
| |
Slava madrused
|
| |
Vene soomuslaev Slava
|
Viienda Borodino-seeria soomuslaeva Slava ehitus algas
Peterburis Balti tehases oktoobris 1902, vette lasti augustis
1903. Oli ette nähtud 3. Vaikse ookeani eskaadri jaoks,
kuid 1905. aastal toimunud tööliste streikide tõttu
venis valmimine aasta lõpuni ja Vene-Jaapani sõda
oli selleks ajaks lõppenud. Slava jäi Balti laevastikku.
Slava
Veeväljasurve - 14 200 tonni
Pikkus - 121,6 m
Laius - 23,2 m
Süvis - 8,0 m
Võimsus - 15 800 hj
Kiirus - 17,8 sõlme (33 km/h)
Soomus - kuni 254 mm
Meeskond - 825 meest
Relvastus:
305 mm (laskekaugus 14,8 km, varu 240 lasku kokku) - 4 tk
152 mm (laskekaugus 11,5 km, varu 180 lasku toru kohta) - 12
tk
75 mm (laskekaugus 7,4 km, varu 300 lasku toru kohta) - 20 tk
63 mm - 2 tk
37 mm - 2 tk
Kuulipildujad - 2 tk
Veealused torpeedoaparaadid 457 mm, 6 torpeedot - 2 tk
1907. aastal klassifitseeriti liinilaevaks. Tegi hulga õppereise
Põhja-Jäämerel ja Vahemerel. 1908. a. detsembris osales meeskond
Sitsiilias Messiina maavärina ohvrite päästmisel. 1910-11 kapremondis
Prantsusmaal, vahetati katlad.
|
Slava talvitumas 1913. aastal (Helsingi
reidil)
|
I maailmasõja algusest Liivi lahes, tõrjus korduvalt sakslaste
sissetungikatseid Irbeni väina kaudu. Lahingus 1915. aasta septembris
lendas mürsukild komandosilla vaatepilust sisse, hukkusid komandör
S. Vjazemski ja veel neli meest.
Aprillis 1916 seisis Slava Kuivastu reidil, kui teda tabas saksa
lennukipomm, purustused olid kerged.
1916. aasta lõpul remondis ja ümberehitusel Helsingis.
305 mm suurtükkide tõusunurka suurendati 15 kraadilt 25
kraadini, sellega suurenes laskekaugus 115 kaabeltauni (21,2
km).
1917. aastast oli Slava komandöriks Vladimir Antonov
(1876-1954. Lõpetanud Peterburi Ülikooli. Laevastikus 1899.
aastast. Osales Tsushima merelahingus ristlejal Vladimir Monomahh,
oli pool aastat jaapanlaste käes sõjavangis. Hiljem mitmete
miinilaevade komandör. 1915-16 Riia jõeflotilli ülema kohusetäitja,
1916. aastast Emiir Buharskii komandör, 1917. aastast Slava
komandör. 1. järgu kapten juunist 1917. Kodusõja ajal võitles
valgete poolel põhjas, oli Slaavi-Briti leegioni reamees, liinilaeva
Tsesma komandör, teenis kontradmiral L. Ivanovi staabis.
Emigreerus kindral Milleri vägedega. Elas Belgias, töötas Belgia-Kongos
laevakaptenina Kongo jõel. Suri Brüsselis.).
17. oktoobril 1917 osales Slava Moonsundi lahingus,
sai kokku seitse tabamust. Laeva tungis üle 1000 tonni vett,
süvis suurenes 10 meetrini ja seetõttu polnud Suure väina laevatee
enam läbitav. Meeskond võeti maha, laeva taheti uputada faarvaatrisse,
kui jäi selle lähedal põhja kinni. Laskemoonavarud õhiti, lisaks
veel torpedeeriti, vrakk põles kaks päeva.
|
Slava
Raamatust "Sõjalaevad",
Tallinn 1999
|
| |
Slava Moonsundi lahingus
|
| |
Slava (põleb pärast mahajätmist?)
Repro M. Leiumaa erakogust
|
| |
Slava põlenud vrakk Suures väinas
|
|
Kahe maailmasõja vahel kasutasid Slava terast Muhu ja
Saaremaa sepad ning Pärnu paadimootoritööstus. 152 mm suurtükid
viidi Naissaare rannapatareidesse. 1933-37 lõigati vrakk vanarauaks
ja müüdi välismaale. Väidetavalt läks tema metalli
müügitulu allveelaevade Kalev ja Lembit ostu finantseerimiseks.
Slava pronksist käilakaunistus on Eesti Meremuuseumis.
1958. aastal anti Slava nimi N. Liidu sõjalaevastiku
ristlejale, hiljem raketiristlejale.
Soomuslaeva "Slava" viimane lahing Muhu väinas
Lahinguvetelt korjati soomusterast ja vaske
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
